Arengukava

Moto

Kaua ela, palju õpi

Visioon

Haljala Gümnaasium on parim kool paikkonna õpilastele

Missioon

Haljala Gümnaasiumi missioon on kujundada igas oma õpilases ja õpetajas veendumust: haridus on tervik, mis ühendab endas inimese vaimu ja keha, tarkuse ja tervise, eilsed kogemused ja homsed väljakutsed, saates ning suunates teda läbi elu. Elada kaua ja tervena, õppida palju ja arendada oma andeid, luues tulevikku läbi iseenda- see on Haljala kooli sõnum ja püüdlus.

Põhiväärtused

• õpikesksus
• loovus
• avatus käsikäes traditsioonidega
• eluterve keskkond

Kooli arengukava on jaotatud viieks valdkonnaks

• juhtimine ja eestvedamine
• töö personaliga
• koostöö partneritega
• ressursside haldamine
• õppe-kasvatustegevus

Lähtekohad

Haljala Gümnaasiumi tugevusteks on hea õpikeskkond, koostööle, arengule ja loometegevusele orienteeritud mikrokliima, professionaalne õpetajate kaader, tulemustele orienteeritud ja teotahteline juhtkond, üksteisemõistmisele rajatud suhtlemine kooli ja omavalitsuse vahel.

Õppekasvatustöö juhtimises ja arendustegevuses on oluline roll kooli õppenõukogul, kus on rakendatud uudseid töövõtteid kasvatustöö kvaliteedi tagamiseks.

Koolist on välja kasvanud mitmed algatused: koolirahu projekt, Aukohus, Ahhaa- päev, õpilasvahetus maakonna teiste koolidega ning õpetajate vahetus naaberkoolide vahel.

Tulemuslik on õpilaste osalemine maakondlikes  ja koolisisestes projektides.

Viimastel aastatel on kool saavutanud häid õpitulemusi nii tasemetööde, põhikooli lõpueksamite kui gümnaasiumi riigieksamite osas.

2007/2008 õppeaastal ühines kool e-kooliga.

Õpilasesinduse osakaal koolielu mitmekesistamisel on seoses liidrite vahetusega viimastel aastatel olnud tagasihoidlikum. Lähtutud on seisukohast – pigem vähem, aga paremini. Seetõttu on läbiviidud üritused paremini eesmärgistatud.

Kooli arengus tuleb arvestada järgmisi objektiivseid asjaolusid:

1. õpilaste arvu vähenemine
2. teistest omavalitsustest õppima asunute arvu stabiliseerumine
3. kooli hoonete füüsiline amortiseerumine
4. pedagoogilise kaadri vananemine
5. kooli puudulik side valla äärealadega

Õpilaste liikuvus

Teiste omavalitsuste õpilased Haljala Gümnaasiumis

Lähimate koolide kaugus valla piirkondlikest keskustest.

Haljala valla õpilased üldhariduskoolides väljaspool valda

Haljala Gümnaasiumi õpilaste arv 1999-2007 ja prognoos kuni 2012. aastani

Haljala Gümnaasiumi  õpilaste arv kooliastmeti

1.   Juhtimine ja eestvedamine  

Eesmärgid

-       töö eesmärgistamisel ja planeerimisel toetutakse igakülgsele analüüsile

-       otsustamisse on kaasatud võimalikult lai töötajaskond ja lastevanemad, kes on teadlikud kooli eesmärkidest ja uuendustest

-       kõik kooli töötajad lähtuvad kooli eesmärkidest ja väärtustest ning osalevad aktiivselt kooliarenduses

-       koolisisene tööjaotus ja struktuuriüksused on selgepiirilised, otstarbekad ega dubleeri üksteist

-       õppenõukogu töö on planeeritud ja eesmärgistatud ning omab kooli arengus juhtivat rolli

-       õpilasesindus on aktiivne,  kaasab võimalikult palju õpilasi ning osaleb ülekooliliste otsuste langetamisel

-       väärtustatakse traditsioone ja kooli vaimsust

-       vajalik informatsioon jõuab õigeaegselt iga koolipere liikmeni

Tegevuskava

2.   Töö personaliga

Haljala Gümnaasium- õpetajate vanuseline koosseis november 2007

11%

23%

23%

34%

9%

19…30

31...40

41…50

51…60

61…70

Eesmärgid

-       õpetajatele võimaldatakse erialast täiendkoolitust

-       õpetajate töökoormus on optimaalne

-       koostöös omavalitsusega on loodud tunnustussüsteem, mis toetab kooli töötajate motivatsiooni

-       kasutatakse erinevaid meetmeid õpetaja töövõime säilitamiseks

-       rakendatakse erinevaid võimalusi noorte õpetajate kooli tulekuks

-       väärtustatakse kollektiivisisest meie-tunnet ja korraldatakse regulaarseid ühisüritusi

Tegevuskava

3. Koostöö partneritega

Eesmärgid

-       toimub koostöö maakonna teiste koolidega

-       kool osaleb kooliarenduslikes ja kasvatustegevust soodustavates projektides

-       kool jätkab terviseedenduslikku tegevust

-       kool osaleb maakondlikel ja üleriigilistel õpilasüritustel ja –võistlustel

-       kooli hoolekogu osaleb aktiivselt koolikorralduses

-       koolil on püsiv side oma vilistlastega

-       kool tutvustab oma tegevust ja saavutusi üldsusele

-       toimub mitmekülgne koostöö kohalike ettevõtetega

-       kool on avatud erinevate loominguliste ideede elluviimist

-       kool osaleb paikkondlikus arendustegevuses

Tegevuskava

4.   Ressursside haldamine

Koolihooned

Praegune koolihoonete kompleks koosneb mitmest erinevast hoonest:

-  1846 valminud kunagine köstri- ja leerimaja;

-  1966 valminud õppehoone, kus asub täna algklasside osa;

-  1971 valminud tööõpetuse maja

-  1982 valminud võimla

-  1989 valminud õppehoone (suur maja)

Haljala Gümnaasiumi õppehooned vajavad lähitulevikus suuri kapitalimahutusi. Väljaehitamist vajab ventilatsioon tööõpetuse hoones ja peahoone algklasside korpuses ning automaatne tulekahjusignalisatsioon kogu koolimajas. Rekonstrueerimist  vajab õppehoone tervikuna (katusetööd, siseviimistlus, soojustamine jms), kaasajastamist vajavad hoone elektri- ja sanitaartehnilised süsteemid. Selleks valmis aastal 2007 kooli rekonstrueerimisprojekt, mille alusel saab remonditöödega alustada.

Koolihoonete ümbrust on viimastel aastatel seoses staadioni ja rularaja valmimisega jõudumööda haljastatud ja see töö jätkub ka lähiaastatel.

Arvutiklass ja raamatukogu on tehniliselt heal tasemel, puuduseks on ruumi nappus. Raamatukogu osas on lahenduseks abiruumide kasutuselevõtt lugemissaali laiendusena.

Klassikomplektide vähenemine lähiaastatel annab võimaluse sisustada eraldi klassiruum interaktiivsete vahendite kasutamiseks.

2007.  aasta jäi viimaseks nn pearahapõhiseks rahastamisaastaks. Uus rahastamismudel on oluliselt mitmekesisem. Uue haridusmudeli peamine põhimõte seisneb minimaalselt vajalike moodustavate klassidega seotud õpetamiskulude finantseerimise tagamises kulupõhiselt. Uue haridusmudeli kohaselt on kooli tavaklassi finantseerimine tagatud optimaalselt järgmise õpilaste arvu olemasolu korral:

1)    I-II kooliastmes (1.-6. klass) alates 6 õpilase olemasolust mõlemas kooliastmes kokku;

2)    III kooliastmes (7.-9. klass) alates 10 õpilast klassis keskmiselt;

3)    IV kooliastme (10.-12. klass) alates 21 õpilast klassis keskmiselt;

Kui võtta aluseks õpilaste arv Haljala Gümnaasiumis 2007. aasta septembris ja prognoos, siis võib täheldada riiklike eraldiste vähenemist, mis on tingitud põhikooli III astme õpilaste  arvu langusest. Arvestused on esialgsed ja prognoositavad, aga annavad siiski ülevaate haridusemaastiku rahastamisest.

Prognoositav rahastamismudel Haljala Gümnaasiumis

Eesmärgid

-       kooli infrastruktuur on vastavuses kooli arenguvajadustega ja tervisekaitsenõuetega

-       kooli hooned ja kommunikatsioonid on kaasajastatud ning vastavad normidele

-       kooli tegevus lähtub energiasäästlikkuse ja keskkonnakaitse põhimõtetest

-       koolil on hästitoimiv arvuti- ja multimeediaklass

-       raamatukogu on hästi sisustatud, otstarbekalt komplekteeritud ja aktiivses kasutuses

Tegevuskava

5.   Õppekasvatustegevus

Riigieksamite tulemused 2003-2007

Gümnaasiumisse astujad ja lõpetajad 2001 – 2007

Eesmärgid

-       kooli õppekava on vastavuses riikliku õppekavaga

-       õppetöös kasutatavaid õppevahendeid ja –meetodeid kaasajastatakse vastavalt arengule

-       kool toetab iga õpilase individuaalset arengut

-       valikainete süsteem on mitmekesine ja  paindlik

-       kool peab oma õppe- ja kasvatustegevuses tähtsaks üldinimlikke ja kõlbelisi väärtusi

-       lastevanemad on läbi ühisürituste ja arenguvestluste kaasatud aktiivselt kasvatusprotsessi

-       õpilaste õigused ja kohustused on kõigile arusaadavad ja omased

-       õpilastele on tagatud kutsenõustamine

-       õppetöö mitmekesistamisse on kaasatud kooli partnerid

-       koolis pööratakse suurt tähelepanu õpetajate sotsiaalsete pädevuste arendamisele

Tegevuskava