Hindamisjuhend

                                                                                                     Kinnitan:

                                                                        Kaido Kreintaal

Direktor

KK nr. 9 04.01.2006.a.

HALJALA  GÜMNAASIUMI  HINDAMISJUHEND

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

1.1. Määrusega sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.

1.2. Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate eksamitööde hindamise erisused on sätestatud haridusministri 23. jaanuari 2002. a määruses nr 18 „Õpitulemuste välishindamise põhimõtted, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja tulemuste analüüsi alused“ ja 24. detsembri 2001. a määruses nr 75 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“.

2. Hindamise alused

2.1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

2.2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.

2.3. Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas määruses ning teistes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.

2.4. Kui õpilasele on vastavalt haridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a määrusele nr 61 „Individuaalse õppekava järgi õppimise kord“ koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

Lisa1. Individuaalne õppekava rakendamise kord Haljala Gümnaasiumis. Kinnitatud 22.02.2005. a 

3. Hindamise eesmärk

3.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

3.1.1.  anda tagasiside õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut

3.1.2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut

3.1.3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima

3.1.4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel

3.2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

3.2.1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid

3.2.2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

4. Hindamisest teavitamine

4.1. Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

4.2. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

4.3. Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajatelt teavet oma hinnete kohta.

2. peatükk

TEADMISTE  JA  OSKUSTE  HINDAMINE

5. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

5.1. Õpilaste teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

5.2.  Õppeveerandi või kursuse algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi. Iga õpetaja planeerib õppeperioodi alguses oma töökavas arvestuslikud tööd ning on kohustatud õpilastele teatama tööde arvu, mahu ja sisu.

Veerandi-, kursuse- ja poolaasta hinne pannakse välja siis, kui on tehtud kõik arvestuslikud tööd. 

5.3. Õppeveerandi või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. Kontrolltööde toimumise ajad kannab aineõpetaja kontrolltööde graafikusse, mis asub klassipäeviku vahel. Kui kontrolltööd ei saa mõjuvatel põhjustel õigel ajal toimuda, lepitakse õpilastega kokku selleks sobiv aeg.

5.4.  8., 10. ja 11. klassi õpilastele võib kool ühes õppeaines läbi viia üleminekueksami. Üleminekueksami nõuded, läbiviimise tingimused ja kord määratakse kooli õppekavas.

Üleminekueksami aine võib õpilane valida kõikide õppeainete hulgast (s.h. ka kehaline kasvatus, muusika- ja kunstiõpetus, tööõpetus).

Eksamitöö vormid võivad olla:

a) uurimistöö

b) kirjalik test, mis hõlmab ainekava põhitemaatikat ja mõistestikku    ning näitab omandatu rakendusoskust (testi koostab aineõpetaja)

c) suuline eksam

§  Õppeaine, milles õpilane eksami teeb, valib õpilane, töö vormi otsustab õpetaja ja õpilane vähemalt II veerandi lõpuks.

§ Eksamipäevale eelneb vaba päev.

§ Eksamivastust hindab komisjon, mille moodustab direktsioon (eri klasside õpilaste sama aine eksami, samuti lähedaste ainete puhul saab moodustada ühe komisjoni).

§ Üleminekueksami hinnet arvestatakse aastahinde väljapanemisel.

§ Puudulikult sooritatud üleminekueksami puhul võimaldatakse õpilasele järeleksam kahe nädala jooksul.

§ Klassitunnistust ei saa õpilane enne, kui eksam on sooritatud.

5.5. Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt sätestatule.

5.6. Kool võib viiepallisüsteemi asemel kasutada koolisiseselt teistsugust hindesüsteemi. Kasutatav hindesüsteem ja hinnete viiepallisüsteemi teisendamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded käimasoleva õppeveerandi või kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.

5.7. 1. ja 2. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel võib mõnes või kõigis õppeainetes kasutada hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord sätestatakse õppeaineti kooli õppekavas.

Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted ning hinnangute andmise tingimused ja kord 1. ja 2. klassis.

1. 2.klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis õppeainetes viiepallilist hindesüsteemi.

2. 1. klassi õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse kõigis  õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis  kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.

2.1. Õpitulemuste puhul kasutatakse hinnanguid

      väga hea

      hea

      rahuldav

      kasin

2.2.  Psüühiliste protsesside, pädevuste kujunemise ja õppeprotsessis osalemise puhul kasutatakse hinnanguid

      alati

      enamasti

      harva

2.3.  Sõnaliselt hinnatakse lapse kuulamisoskust, tähelepanu ja selle püsivust, aktiivsust tunnis, iseseisvust, korraarmastust, kohusetunnet, sõbralikkust, viisakat käitumist.
2.4.  Sõnaliste hinnangute andmise tingimused õpitulemuste puhul sätestatakse õppeaineti õppeveerandite kaupa. Lisa 2.

5.8. Toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult lõikes 7 nimetatud sõnalisi hinnanguid.

5.9. Kui suulist vastust (esitlust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks kahe nädala jooksul. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord sätestatakse kooli õppekavas.

Kui õpilane on mõjuvatel põhjustel puudunud, siis loetakse kaks

nädalat alates sellest ajast kui õpilane naaseb õppetööle. Õpilase initsiatiivil lepitakse õpetajaga kokku arvestusliku töö tegemise aeg.

· Kui õpilane ei tule puudulikku hinnet parandama, siis märgitakse päevikusse 2/ -.

· Põhjuseta puudujaid järeltööle ei lubata.

· Järelvastamiseks määratakse kindel aeg ja koht.

· Kui õpilane on puudunud vanema tõendi alusel arvestusliku töö sooritamise päeval, võib antud õppeaine õpetaja lasta sooritada töö kooli tulemise päeval.

5.10. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk“, kui see on ette nähtud kooli õppekavas, mahakirjutatud tööd uuesti teha ei saa.

5.11. Kui õpilasel on kehalises kasvatuses esitatud meditsiiniliste näidustuste tõttu erinõudeid, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva veerandi-, kursuse- ja aastahinde asemel hinnangut „arvestatud“ ja „mittearvestatud“. Õpilase koolist lahkumisel või põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel teisendatakse hinnang „arvestatud“ aineõpetaja poolt numbriliseks hindeks „väga hea“, „hea“ või „rahuldav“. Hindamisel arvestatakse õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainetesse ja teoreetilisi teadmisi ning ka õpilase individuaalset arengut. Hinnang „mittearvestatud“ teisendatakse hindeks „puudulik“.

5.12. Oskusainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi(kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus) arvestatakse ka õpilase püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi ning individuaalset arengut.

5.13. Püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist aineõpetaja soovitusel, lapsevanema nõusolekul ja õppenõukogu otsusel. Õpilase kirjalikele töödele tehakse märge „Hinnatud diferentseeritult“. Klassi-või lõputunnistusele seda märget ei tehta.

6. Hinded viiepallisüsteemis

6.1. Hindega „5“ ( „väga hea“ ) hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „5“, kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

6.2. Hindega „4“ („hea“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „4“, kui õpilane on saanud 70-89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

6.3. Hindega „3“ („rahuldav“) hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „3“, kui õpilane on saanud 45-69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

6.4. Hindega „2“ („puudulik“) hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega“2“, kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

6.5. Hindega „1“ („nõrk“) hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „1“, kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

7. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

7.1. Kokkuvõttev hinne on õppeveerandi-, kursuse-, aasta- ning kooliaastahinne.

7.2. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

7.3. Kui kool rakendab viiepallisüsteemist erinevat hindesüsteemi, pannakse aastahinded ja kooliastmehinded välja viiepallisüsteemis.

8. Kokkuvõttev hindamine 1.- 3. kooliastmel

8.1. 1. – 3. kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi- ja aastahindega.

8.2. Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

8.3. Õppeaine mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib veerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.

8.4. Kui õpilase hindamisel kasutatakse hinnete asemel sõnalisi hinnanguid vastavalt p. 5.7. või  5.8. antakse õpilase teadmistele ja oskustele õppeveerandi lõpul kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid. Õppeveerandite lõpul antud sõnaliste hinnangute alusel antakse enne õppeperioodi lõppu kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid kogu õppeperioodi kohta.

8.5. Õpilasele, kelle veerandihinne on „puudulik“ või „nõrk“, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

8.6. Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.

8.7. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

9. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel

9.1. Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse jooksul saadud hinnete alusel. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12. klassi kursusehinnete alusel.

§ Kui õpilasel on 10. ja 11. klassis kahes aines üle poole kursusehinnetest (näiteks viie kursuse puhul kolm) puudulikud ning ta ei soorita täiendavat õppetööd, kustutab õppenõukogu õpilase kooli nimekirjast.

§ Täiendav õppetöö tuleb sooritada õppeperioodi lõpuks.

§ Üksikjuhtudel mõjuvate põhjuste korral (haigus..) lubada täiendavat õppetööd 12. klassis ning panna puuduliku aine kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

§ Iga veerandi lõpus saab 10., 11. ja 12. klassi õpilane hinnetelehe, kursusehinded kantakse õpinguraamatusse.

9.2. Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk“.

9.3. Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12. klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendavat õppetöö lõppu.

3. peatükk

KÄITUMISE  JA  HOOLSUSE HINDAMINE

10. Käitumise ja hoolsuse hindamine

10.1. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse päevases õppevormis õppivate õpilaste puhul

10.2. 1.-3. kooliastmel hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult käitumist.

10.3. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

10.4. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.

• Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koos aineõpetajatega.
• Põhikooliõpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil, gümnaasiumiõpilase käitumist kord poolaastas.
• Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse klassipäevikusse ja klassitunnistusele või õpinguraamatusse, käitumishinne ka õpilasraamatusse. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistusele märgitakse ainult käitumishinne.
• Käitumise aastahindeks pannakse „mitterahuldav“ kooli õppenõukogu otsuse alusel. Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse, milles on arvestatud ka õpilasesinduse seisukohti ja ettepanekuid.

Käitumise hindamine:

• Käitumise hindamise aluseks on Haljala Gümnaasiumi kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormise järgimine koolis.
• Käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kelle üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulukult ja järjepidevalt.
• Käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.
• Käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kelle on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.
• Käitumishindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka korduva põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

Hoolsuse hindamine:

• Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Hoolsust hinnatakse hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.
• Hoolsushindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
• Hoolsushindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
• Hoolsushindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt.
• Hoolsushindega „mitterahuldav“ hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded. Lisa 3

4. peatükk

HINDE  JA HINNANGU  VAIDLUSTAMINE

11. Hinde ja hinnangu vaidlustamine

11.1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teada saamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

11.2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest p.11.1. nimetatud taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

5. peatükk

ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

12. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

12.1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

12.2. Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas. Täiendav õppetöö kestab 10 päeva.

12.3. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

12.4. 1. – 3. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ või anda samaväärne kokkuvõttev sõnaline hinnang. Kui õpilane õpib IÕK alusel, siis kooli nõustamiskoda otsustab 35% hindamise.

12.5. 1. – 3. kooliastmel võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

12.6. Klassikursust ei jäeta kordama lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivaid õpilasi ning gümnaasiumiastmel õppivaid õpilasi. Üksikutel erandjuhtudel (pikaajaline haigus) lubada klassikursust korrata ka gümnaasiumiõpilastel.

13. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

13.1.  Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

13.2. 1. – 3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

13.3. Punktis 13.2. sätestatud tähtaegu ei kohandata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

13.4.  Õpilaste järgmisse klassi üleviimise tingimused ja kord gümnaasiumiastmel sätestatakse kooli õppekavas.