Haljala Gümnaasiumi õppekava

Haljala Gümnaasiumi õppekava üldosa ja ainekavade koostamisel on lähtutud Eesti põhi- ja gümnaasiumi riiklikust õppekavast ning aluseks on võetud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ning põhimõtted, mis järgivad hariduse üldeesmärke ja üldtunnustatud demokraatlikku õigusriigile omast suundumust.

Pedagoogiline kollektiiv on välja töötanud paikkonna eripärast lähtuvad kooli õppesuunad ning toetades terviklikku õppe –ja kasvatustegevust on kooskõlastanud ja viinud õppesuundadega vastavusse läbivate teemade põhimõtted. Samuti kätkeb kooli õppekava  endas uuendamise ja täiendamise korra.

Õppekava kinnitab kooli direktor.

1.1 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kool peab looma tingimused, et aidata kujuneda isiksusel, kes:
- peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvaste kultuurist;
- peab lugu kodust ja perekonnast;
- lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, hindab ilu ja headust;
- järgib õiglusnorme ja demokraatia põhimõtteid;
- hindab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha;
- hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda säästes;
- suudab iseseisvalt valida ja otsustada, probleeme püstitada ja neid lahendada;
- mõtleb kriitiliselt ja loovalt;
- suudab hankida ja kasutada infot;
- oskab teha tööd, on valmis koostööks;
- mõistab teadmiste ja õppimise  tähtsust, oskab õppida;
- armastab oma kodukohta ja kodumaad.

1.2 Visioon

Haljala Gümnaasium on kool;
• kes tagab paikkonna kõigi õpilaste õppimis- ja arenguvõimalused pidades tähtsaks töist ja aktiivset õpikeskkonda;
• kes on avatud uuendustele, kuid säilitab ja väärtustab traditsioone;
• kus väärtustatakse kogu koolipere säästlikku eluviisi, kujundades turvalist, üksteisest hoolivat töö- ja suhtlemiskeskkonda;
• kes määratleb end paikkonna arengu suunanäitajana, ideede algatajana, koostööpartnerina igaühe jaoks;

Haljala Gümnaasiumi põhiväärtused on õpikeskus, loovus, avatus käsikäes traditsioonidega, eluterve keskkond. 

1.3 Õppekava põhimõtted

Kooli õppekava koostamisel on lähtutud piirkondliku koostöö kujundamisest, klassi ja kooli tasandil õpetuse kavandamisest ning tegelikust õppeprotsessist koolis.

1. Võrdne võimalus iga õpilase arengu toetamiseks.
Haljala Gümnaasium loob tingimused ja tagab õpilastele võrdsed võimalused üleminekuks ühest klassist teise, ka ühest koolist teise. Igal õpilasel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses arvestatakse õpilase vanuselisi, soolisi ja individuaalseid iseärasusi.

2. Humanism ja demokraatia, õppekava avatus
Humanistlikud ja demokraatlikud suhted koolis on aluseks, mis aitavad säilitada demokratlikku ühiskonda, kus austatakse inimest ja seadust. Koolis väärtustatakse omavahelisi suhteid, sallivust teistsuguste suhtes ja vägivallast hoidumist. Väga olulised on koostöösuhted nii õpilastel kui õpetajatel omavahel, õpilaste ja õpetajate vahel, suhted töö andjaga, kooli suhted lastevanemtega, üldsusega. Koolis kehtestatakse õppeaasta alguses koolirahu. Õppekava on avatud muutustele, mida toob kaasa aeg ja ühiskonna areng

3. Isamaalisus ning Euroopa, Eesti, sh Eestis elavate vähemusrahvaste kultuuri esindamine õppe¬kavas.
Väärtustada meie oma rahvuskultuuri ja –traditsioone, kodukoha patriotismi ning teiste Euroopa rahvaste identiteedipüüdlusi.

4. Õppija aktiivsus ja vastutus
Kooli õppekava rõhutab õppija aktiivsust, iga õpilase vastutust oma tegevuse ja õpitulemuste eest. Oluline on õppimise mõtestamine ja eesmärgistamine. Õpilasi suunatakse oma tegevust analüüsima, õpitulemusi hindama, probleeme nägema ja püstitama, valima ja otsustama, oma isikupärast õppestiili kujundama. 

5. Tasakaalustatus ja integreeritus
Haljala Gümnaasiumi õppekava koostamisel on hõlmatud kõik tähtsamad eluvaldkonnad. Õpetuse sisu valikul lähtutakse rahvuskultuurist, maailmakultuurist, peetakse silmas klassi- ja koolivälise tegevuse võumalusi. Ei eelistata üht õppeainet teisele. Ühiste eesmärkide, kooliastme pädevuste ja läbivate teemade kaudu saavutatakse integreeritus. Õpetuslik ja kasvatuslik aspekt on tasakaalustatud.

6. Orienteeritus probleemidele, kogemuslikkus
Õppetöö eesmärgistamisel ja kavandamisel koolis lähtutakse asjaolust, et õpilased hakkavad elama muutuvas maailmas, õpilased peavad olema võimelised probleeme näha ja lahendada, iseseisvalt valida ning otsustada. Kasutatakse aktiivõppe meetodeid (projektid, rollimängud, rühmatööd,jne.) Õppimine on kogemuslik ja tähtsustatakse probleemide kaudu (probleemõpe). 

1.4 Õppekava pädevused

Pädevused kujunevad õppeprotsessis kõikide õppeainete vahendusel, aga ka tunni- ja koolivälises tegevuses. Pädevused on mingil tasemel kõikidel õpetajatel olemas ning nende jälgimine, suunamine on tulemuslikud aineõpetajate, klassijuhatajate ning kooli-kodu koostöös.

Pädevused kooliastmeti:

I kooliaste
- on valmis suhtlema
- mõistab inimeste erinevusi
- püüab konflikte rahulikult lahendada
- oskab viisakalt käituda
- suudab rühmas töötada
- oskab oma tegevust teiste tegevusega võrrelda
- tunneb end oma pere liikmena, oma kooli õpilasena
- peab tähtsaks teada ja osata, suudab vahet teha mängu ja tegelikkuse vahel
- hoiab puhtust ja korda
- hoiab oma kodukoha loodust
- oskab enda ümber ilu märgata ja hinnata
- tunneb rõõmu eneseväljendusest ja liikumisest
- oskab anda hinnangut oma tegevusele ja käitumisele
- oskab õppida üksi ja teistega koos
- oskab lugeda õppeteksti, plaani, diagrammi, kaarti
- oskab vaadelda, kirjeldada, nähtusi rühmitada
- mõistab töö kavandamise tähtsust, järgib töökava
- otsib teavet erinevatest infoallikatest
- mõistab oma-võõras-ühine tähendust

II kooliaste
- tunnustab ja arvestab teisi
- tunnustab olukordade erinevusi
- hoidub vägivallast, aitab kaaslast
- oskab teha koostööd ja tunnustada kaaslasi
- tunneb vastutust oma tegude eest
- määratleb end oma rahvuse liikmena
- tunneb tervislikku eluviisi
- hoidub loodust kahjustamast
- püüab oma töid esteetiliselt kujundada
- tähtsustab kehalist ja kunstilist tegevust
- oskab enda tegevust analüüsida, hinnata ja korrigeerida
- tunneb ja oskab kasutada erinevaid õpivõtteid
- oskab kasutada erinevaid tekstiliike ja infokanaleid
- oskab sõnastada probleeme ja kavandada lahendusteid
- osaleb oma õppetöö kavandamises, oskab oma aega jaotada
- hindab teiste inimeste tööd
- oskab oma arvamust kujundada ja põhjendada 

III kooliaste
- arvestab olukordi ja suhtlemispartnereid
- oskab oma seisukohti põhjendada ja väidelda
- hindab olukordi ka teiste seisukohalt
- järgib ühiselu reegleid
- oskab korraldada rühmatööd
- tunnetab end Eesti kodanikuna, näeb oma rahvust teiste rahvaste hulgas
- eristab fakti hinnangust ja tõlgendusest
- jälgib oma tervislikku seisundit
- mõistab inimese ja keskkonna seoseid
- oskab hinnata esteetilisi väärtusi
- oskab hoida head füüsilist vormi
- oskab eriolukorda hinnata ja eriolukorras toimida
- oskab kujundada oma õpistiili
- oskab luua erinevaid tekste
- oskab oma tööd kavandada ja korraldada
- tunneb arvuti võimalusi, oskab teha valikuid ja hinnata oma toimetulekut
- tunneb sotsiaalse manipuleerimise viise, hoidub vägivallast, hoiab oma au ja väärikust

Gümnaasium
- käitub tolerantselt ja olukorrale sobivalt
- oskab väidelda
- oskab konflikte vältida ja lahendada
- järgib Eesti Vabariigi seadusi
- oskab korraldada sihipärast koostööd
- vastutab oma otsuste ja kohustuste eest
- käitub väärikalt inimesena, oma rahvuse ja riigi esindajana
- oskab asju ja nähtusi seostada
- elab tervislikult
- toimib keskkonda säästes
- oskab hinnata kunsti
- oskab hoida head füüsilist vormi
- suudab hinnata võimalusi, näha ette edu ja ebaedu
- valib õppimisviisi vastavalt eesmärgile ja olukorrale
- leiab ja kasutab vajalikku infot erinevat laadi tekstides
- tunneb globaalprobleeme ja omab kaasvastutust nende lahendamise eest
- kasutab teabeallikaid kriitiliselt
- suhtub kriitiliselt massiteabesse ja –kultuuri
- oskab analüüsida teavet töökohtade, õppeasutuste, karjäärivõimaluste kohta

1.5 Õppesuunad

Põhikooli ja gümnaasiumi õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikõppeaineteks. Haljala Gümnaasium on kujundanud  õppesuunad valikainete ja valikkursuste  kaudu. Gümnaasiumiastmes on välja kujunenud kaks õppesuunda: reaalharu ja humanitaarharu.
Valikaineid on võimalik valida kõigil, soovi korral  vastavalt koolis pakutud õppesuunale või kohalikku võimalust silmaspidades. Lähtudes paikkonna rikkalikust kultuuripärandist ja  ümbritsevast keskkonnast on kujunenud välja mõnede valikainete õpetamine, mis toetab süvendatult keskkonna – ja  loodushariduse omandamist.

1.5.1 I astme tunnijaotusplaan ja kohustuslikud õppeained
       
  

	1.	2.	3.
Eesti keel	7	7	6	19+1
Inglise keel			4	3+1
Matemaatika	4	5	5	10+4
Loodusõpetus	1	2	1	3+1
Inimeseõpetus	1	1	1	3
Muusika	2	2	2	6
Kunst	3	3	3	9
Kehaline kasvatus	2	3	3	8
Kokku	20	23	25	7

 

1.5.2 II astme tunnijaotusplaan ja kohustuslikud õppeained

	4.	5.	6.
Eesti keel	6	5	5	15+1
Inglise keel	3	4	4	9+2
Vene keel			4	3+1
Matemaatika	5	5	5	13+2
Loodusõpetus	2	2	3	7
Ajalugu		2	2	3+1
Inimeseõpetus		1	1	2
Ühiskonnaõpetus	1			1
Muusika	2	1	1	4
Kunst	1	2	1	3+1
Kehaline kasvatus	3	3	2	8
Tööõpetus	2	2	2	5+1
Arvutiõpetus		1		1
Kokku	25	28	30	10

Kinnitatud ÕN nr. 7 29.08.2008

1.5.3 III astme tunnijaotusplaan ja kohustuslikud õppeained

	7.	8.	9.
Eesti keel ja kirjandus	4	4	5	12+2
Inglise keel	4 3	3	4	9+1(+1)
Vene keel	3 4	3	3	9(+1)
Matemaatika	5	5	5	13+2
Loodusõpetus (aine)	1			2(-1)
Geograafia	2	2	2	5+1
Bioloogia	2	2	2	5+1
Keemia		2	2 3	4(+1)
Füüsika		2	3 2	4(+1)
Ajalugu	2	2	2	6
Inimeseõpetus	1			2(-1)
Ühiskonnaõpetus		1	1	2
Muusika	1	1	1	3
Kunst	1	1	1	3
Kehaline kasvatus	2	2	2	6
Kokku	2	2	1	5
Kokku	30	32	34	7

1.5.4 Gümnaasiumi kursustejaotusplaan

		10	10		11			12
		H	R	H		R	H		R
Eesti keel		4	4		5			5
Inglise keel (A)		5	5		5			5
Vene keel (B)		3	3		2			2
Saksa keel (C)		2		2			2
Matemaatika		5	5		5			5
Füüsika		2	2+1		2	1		2	1
Keemia		2	2+1		2	1		1	1
Ajalugu		2	2		2			3
Geograafia		2	2		2
Bioloogia					2			2
Kunst		1	1		1			1
Kehaline kasvatus		2	2		2			2
Muusika		1	1		1			1
Ühiskonnaõpetus					1			1
Inimeseõpetus (psühholoogia)					0/1
Majandus					1
Meedia		1	1
Arvutiõpetus					1/0
Uurimistöö alused					X					Üleminekueks.11. kl.
VALIKAINED
Klienditeenindus		2			2			2		Koolieksam 12. kl.
Usundiõpetus		1
Arvutijoonestamine			1		1
Joonestamine			1
Riigikaitse					1
Filosoofia								1
Väitlus					1
Robootika			1
KOKKU		35	35		36+2			34+2

 Kinnitatud ÕN nr. 5 02.06.20101.5.5

Koduõpe

Riiklik õppekava võimaldab kasutada erivajadustega laste õpetamisel individuaalõpet, et tagada võimetekohane haridus, et lõpetada 9. klass. Õpilaste individuaalõpe võib toimuda ainult põhiainetes. Sellised ained nagu emakeel, inglise keel, vene keel, matemaatika, geograafia, bioloogia, ajalugu. Igale õpilasele peab aineõpetaja lähenema individuaalselt. Individuaalõppes peab õpilane süstemaatiliselt ja järjepidevalt kodus töötama, et saavutada õppetöös vähemalt rahuldavaid tulemusi.

1.5.6 Parandusõpe

Parandusõppe eesmärk on toetada põhikooli õpilase arengut ttulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. Õpiraskustega õpilased erinevad kaasõpilastest võimetelt, isiksuseomadustelt, tasustalt sedavõrd, et nende õppimisvajadusi on raske rahuldada tavalises õpikeskkonnas. Õpiraskused avalduvad inimese suulise ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutamisoskuste, teabe struktureerimise ja arvutamisoskuste valdkonnas. Õpiraskused seostuvad inimese taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Õpiraskused kattuvad osaliselt düsgraafiaga (kõnearendus).
Parandusõpperühmad on avatud õpiraskuste korrigeerimiseks. Parandusõpperühma ülesandeks on osutada õpiabi õpiraskustega lastele väljaspool õppetunde.
Parandusõppetund on laste taju, tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemisoperatsioonide, iseseisvuse, enesekontrolli, õpioskuste arendamine ja kujundamine spetsiaalsete võtete ning ainealase materjali kaudu (eesti keel, matemaatika, loodusõpetus).

Parandusõppe põhimõtted

1) arvesta lapse individuaalsust;
2) arvesta iga lapsega tema tasemelt;
3) arenda last tegevusega;
4) õpeta reeglitest kinni pidama;
5) liigu edasi järk-järgult, väikeste sammudega;
6) arenda rütmitaju, see aitab kontsentreerida tähelepanu ja jätta meelde;
7) ole toeks ja anna võimalus ise teha;
8) arenda motoorikat, sest liikudes õpib laps paremini. 

1.6 Õpilaste hindamise kord Haljala Gümnaasiumis

Eessõna

Hindamine on eesmärgipärase tegevuse lahutamatu komponent ja kuulub koolisüsteemi juurde. Eesmärgipärane hindamine on elu igapäevane osa. Arengut ei saa kavandada ilma hinnangut andmata. Hinne on vahend eesmärgi püstitamiseks.

Antud juhendis sätestamata juhtudel lähtutakse Haridusministeeriumi 20.09.2002 määrusest nr 33 “Õpilaste hindamise kord”.

• Koolisisesed ainekomisjonid (algõpetus, keeled, reaal- ja sotsiaalained) töötavad välja oma hindamise strateegia toetudes üleriigilisele hindamisjuhendile. Igal õpetajal on õigus kasutada oma hindamissüsteemi vastavalt ainekomisjonides läbiarutletud põhimõtetele.

• Ainekomisjonide poolt esitatud hindamissüsteemid ja kooli hindamise korra kinnitab õppenõukogu.

• Õpetajad teavitavad õpilasi hindamise süsteemist ja lõpphinnete kujunemisest (kursuse või õppeaine alguses). Numbriline hindamine toimub 5-palli süsteemis v.a I klassis antakse õpitulemuste kohta hinnanguid (sõnalised). Sõnaline hinnang erinevas kooliastmes kirjeldab lapse arengut, osalemist õppeprotsessis ja pädevuste kujunemist.

• Hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanemate üldkoosolekul. Arvestuslikud hinded tehakse lastevanematele teatavaks hinnetelehe ja õpilaspäeviku kaudu, kokkuvõtvad hinded klassitunnistuse kaudu veerandi lõpus.

• Hinne kajastab õpilase teadmisi. Puudulik hinne näitab õpilase mitteteadmisi või sooritamata tööd, mitte aga õpilase käitumist. Hinne peab motiveerima õpilast sihikindlalt õppima ning kajastama objektiivselt õpilase õppeedukust.

JOOKSEV HINDAMINE e PROTSESSIHINDAMINE:
Jooksva hindamise vormid valib õpetaja vastavalt aine spetsiifikale. Hinnatakse õppimise üksiktulemusi. Jooksev hindamine võtab arvesse õpilase arengut ja võimeid ning annab tagasisidet õppimise edukusest, on reeglina õpilast toetav. Vajadusel võimalik ainekomisjonide hinnete diferentseerimine. Aineõpetaja võib protsessihindamise juures kehtestada omad reeglid, mida on tutvustatud õpilastele. Õpetaja kajastab oma hindamise aluseid ainekavas.

ARVESTUSLIK HINDAMINE e TULEMUSHINDAMINE:
Tulemushindamise meetodid on näiteks kontrolltöö, test, arvestus, uurimus, referaat, ulatuslikum loovtöö, ettekanne, essee, projekt, praktiline töö jne, mis on planeeritud õpetaja töökavas ja kuupäevaliselt fikseeritud klassipäevikus kontrolltööde tabelis. Ühel päeval on lubatud läbi viia kuni kaks kontrolltööd.

Arvestuslik hindamine peab andma õpetajale ja õpilastele ülevaate teatud teema õpitulemustest kui tervikust ja võrdlusvõimaluse õppekavas olevaga.

Arvestuslikud hinded kantakse õpilaspäevikusse eri tähistusega märkides hinneterea alla töö nimetuse.

(Osa arvestuslikke hindeid võib õpetaja välja panna protsessihinnete alusel, kui õpilastele on selgitatud arvestusliku hinde kujunemine).

Vastavalt tundide arvule kavandatakse tulemushindamist vähemalt 3 korda õppeveerandi, poolaasta või kursuse ulatuses.

KOKKUVÕTTEV HINDAMINE:
Kokkuvõttev hindamine on veerandi-, poolaasta-, kursuse- või aastahinnete väljapanemine arvestuslike hinnete põhjal. Kõik kohustuslikud ja valikained kuuluvad hindamisele 5-palli süsteemis. Hariduslike erivajaduste (tõendi olemasolul) hindamisel võib kasutada hinnangut “ARVESTATUD”.

Gümnaasiumiastmes pannakse välja veerandi-, poolaasta- või kursusehinded ja aastahinded (v.a 12. klass).

HINDE PARANDAMINE:
Hinnete parandamist korraldab õpetaja. Mitterahuldava või sooritamata arvestusliku töö hinded on õpilane kohustatud parandama kokkuleppel õpetajaga 10 õppepäeva jooksul. Õpetaja võib lubada parandada ka rahuldavaid hindeid.

KÄITUMISE HINDAMINE on klassijuhataja tööülesanne ja pädevus. Meetodi valib õpetaja. (Käitumishinde vaidlustamine toimub õppealajuhataja kaudu).

EMAKEELES hinnatakse III kooliastmes eraldi eesti keelt ja kirjandust.

1.7 Tegutsemiskord käitumishäiretega õpilastega

Käitumishäiretega õpilased (ei taha ise õppida ega lase seda teha teistelgi)
1. õpetaja individuaalsed vestlused õpilastega (põhjuste väljaselgitamine)
MITMEKORDNE tegevus;

2. õpetaja teavitab klassijuhatajat õpilase ebaõpilaslikust käitumisest ainetunnis (-tundides);

3. õpilase vestlus koolipsühholoogiga;

4. klassijuhataja informeerib lapsevanemaid nende lapse probleemsest käitumisest (kirjalik teatis käitumishinde võimaliku alandamise kohta);

5. VESTLUSRING (püütakse välja selgitada probleemi põhjus) õppealajuhataja – klassijuhataja – aineõpetaja – õpilane;

6. VESTLUSRING püütakse leida lahendusi, pannakse paika tegutsemise järjekord (huvitegevus, õpiabi, järelvalve tugiõpilase poolt jt) õppealajuhataja – klassijuhataja – aineõpetaja – lapsevanem – õpilane;

7. VESTLUSRING lapsevanem – psühholoog – õpilane (perenõustamine kuni soovituseni psühhiaatri vastuvõtule);

8. SUUNAMINE psühhiaatri vastuvõtule koos valla lastekaitsetöötaja ja lapsevanemaga (lahendus: muud õppevormid);

9. Suunamine Lääne – Viru Maakonna Alaealiste Komisjoni mõjutusvahendi kohaldamiseks. Esildise võib teha kool (organisatsioon) või üksikisik.
 

1.8 Õpetaja töökava vorm        
           
1.9 Ainekava vorm

Õppeaine
Klass

ÕPPE-EESMÄRGID (koos läbivate teemade eesmärkidega):
• 

ÕPPEKIRJANDUS

ÕPPESISU

Teema (I)

Alateemad

Läbivad teemad
 Keskkond ja säästev areng
 Turvalisus
 Tööalane karjäär
 Infotehnoloogia

Integratsioonivõimalused

Õppevahendid

Projektid

Teema (II)

ÕPITULEMUSED (s.h läbivate teemade pädevused)
 

1.10 Läbivad teemad

Läbivate teemade käsitlemise põhimõtted

Läbivate teemade käsitlemisel lähtutakse riikliku õppekava 3. peatükis esitatud  üldalustest, eesmärkidest ja pädevustest.

Läbivad teemad kirjutatakse õppekava üldossa vastavalt järgmisele kavale:
• läbiva teema kontseptsioon;
• seos kooli arengukava, keskkonnategevuskava, kodukorra jt kooli-  dokumentidega;
• ülekoolilised projektid;
• õppeekskursioonid/matkad jt klassivälised üritused;
• läbiva teemaga seotud valikained;
• koostööpartnerid.

Ainekavades käsitletakse läbivaid teemasid järgmiselt:
• aine õppe-eesmärkidele lisatakse läbiva teema eesmärgid klassiti;
• õppesisu kirjelduses täpsustatakse läbiva teema käsitlemine;
• õppematerjalide hulgas märgitakse ka läbivat teemat puudutavad  trükised jms;
• õpitulemustele on lisatud läbiva teema pädevused klassiti.

I Läbiv teema keskkond ja säästev areng

1. KONTSEPTSIOON
Läbiv teema keskkond ja säästev areng kätkeb endas teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteemi, mis võimaldab teadvustada loodus- kultuuri- ja sotsiaalse keskkonna seoseid, rõhutades eriti säästva arengu ideed. Läbiva teema keskkond ja säästev areng eesmärgiks on. et kooli lõpetaks jätkusuutlikku keskkonda väärtustav vastutustundlikult käituv inimene. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks ei piisa teadmiste jagamisest. Oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine eeldab mitmekesist, aktiivset, sealhulgas uurimuslikku tegevust, keskkonna tunnetamist kõigi meeltega, õpetuse seostamist erinevate õppeainetega ning loovust arendavat, heatahtlikku ja turvalist õpikeskkonda.

2. SEOS TEISTE KOOLIDOKUMENTIDEGA
Kooli arengukava.
• Kooli arengukava koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest – ökoloogilisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest säästlikkusest;
• Arengukava koostamise, kinnitamise ja elluviimise protsessi on kaasatud õpilased tagamaks sotsiaalset säästlikkust ehk jätkusuutlikkust ning vastavate oskuste kujunemist õpilastel;
• Kooli arengukava osaks on keskkonnategevuskava.
Kooli keskkonnategevuskava
Kooli keskkonnategevuskava on kolmeosaline, käsitleb säästvat arengut erinevatest aspektidest:

 I Kooli keskkond – ökoloogiline säästlikkus
• kooliümbruse loodus ja tehiskeskkond
• kooli maa-ala ja kooliõu
• koolimaja
• üleriigilised ja rahvusvahelised projektid

II Kool ja tarbimine – majanduslik säästlikkus
• vee ja elektri tarbimine
• koolitoit
• paberi kasutamine
• jäätmekäitlus
• liiklus
• koristamine ja puhastusvahendite kasutamine

III Kool ja suhtlemine – sotsiaalne ja kultuuriline säästlikkus
• osalusdemokraatia sh. õpilasomavalitsuse tegevus
• kooli kodukord
• Rohelise kooli leping (lisa 1)
• üleriigilised ja rahvusvahelised projektid

3. ÜLEKOOLILISED PROJEKTID
Keskkonnahariduslike eesmärkide saavutamiseks viiakse igal õppeaastal läbi järgmised ülekoolilised projektid:
• Keskkonnapäev 
• Õpilaskonverents
• Kooli õpperajad
Ülekooliliste projektide ettevalmistamiseks moodustatakse õppeaasta alguses töörühmad, kes kaasavad tegevusse ainekomisjonid, õpilasomavalitsuse ja üldsuse esindajad. Projektide käigus läbiviidavate ürituste toimumisajad täpsustatakse kooliaasta alguses ja kantakse kooli üldtööplaani.

Keskkonnapäev
Keskkonnapäev on kogu kooliperele (ja kohalikule kogukonnale) suunatud keskkonnateadlikkust edendav päev, mis võimaldab aktiivselt ja atraktiivselt tutvuda keskkonnaprobleemide ja nende lahendamisvõimalustega ning arendada osalejate keskkonnatundlikkust. Keskkonnapäev võib olla korraldatud teemapäevana (vt Lisa 2) või projektipäevana, mille käigus eelnevalt koolitatud õpilasrühmad koostavad kohalike keskkonnaprobleemide lahendamisele suunatud projekte.

Õpilaskonverents
Traditsioonilise õpilaskonverentsi teema on “Inimene ja keskkond”, sihtrühmaks põhikooli III kooliaste ja gümnaasium ja toimumisajaks aprillikuu viimane nädal. Õpilaskonverentsil kantakse ette aasta jooksul valminud õpilasuurimused, mis käsitlevad sotsiaalset, loodus- ja kultuurikeskkonda.
Õpilaskonverentsile kutsutakse aktuaalseid teemasid käsitlevaid külalislektoreid.
 
Kooli õpperajad
Haljala gümnaasiumi koduloorada ja kihelkonnarada on koostatud õpetajate ja giidiõppe rühma koostöös. Igal õppeaastal planeeritakse õpperadu tutvustavaid üritusi, mis tagaksid, et
• I kooliastme lõpuks on õpilased tutvunud koduloorajaga,
• II kooliastme lõpuks on õpilased tutvunud kihelkonnarajaga,
• põhikooli lõpus oskab õpilane tutvustada koduloo- ja kihelkonnarada emakeeles,
• gümnaasiumi lõpus oskab õpilane tutvustada koduloo- ja kihelkonnarada  võõrkeeles.
Giididena esinevad üritustel gümnaasiumi giidiõppe rühma õpilased. Korraldatakse viktoriine õpperadade kohta.

4. ÕPPEEKSKURSIOONID
Õppeekskursioon viiakse läbi vastavalt kehtestatud reeglitele (vt lisa 3)
Õppeekskursioonide korraldamisel lähtutakse keskkonnahariduse eesmärkidest ja põhimõtetest. Ekskursiooni korraldaja püstitab täpsustatud keskkonna ja säästva arengu alase ülesande ning koostab vajadusel (koostöös aineõpetajate ja õpilastega) info- ja töölehed.

5. LÄBIVA TEEMAGA SEOTUD VALIKAINED
Kooli gümnaasiumiastmes on võimalik õppida järgmisi keskkonnateemaga seotud valikaineid:
• Giidiõpe – Haljala, Haljala kihelkonna, Lahemaa, loodusgiidi oskused
• Metsanduse alused – metsanduslik kutse-eelne õpe koostöös RMK Sagadi looduskooliga

6. KOOSTÖÖPARTNERID
Kooli olulisemad koostööpartnerid erinevates valdkondades on järgmised:
• Haljala vallavalitsus –  ülekooliliste ürituste korraldamine, keskkonnategevuskava elluviimine jne;
• RMK Sagadi looduskool – metsandus ja giidiõpe, keskkonnahariduslikud programmid, õppevahendid, metoodilised materjalid, üritused, koolitus;
• Kohalikud ettevõtjad – keskkonnategevuskava elluviimine, õppe-ekskursioonid, õpperajad;
• Lääne-Virumaa keskkonnateenistus – projektid, üritused;
• Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO – projekt “Tuulik”, koolitus;
• Lahemaa rahvuspark – giidiõpe, üritused

II Läbiv teema infotehnoloogia

1. KONSEPTSIOON

Infotehnoloogia kui õppekava läbiv teema integreeritakse nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis erinevate õppeainete ainekavadesse.
Infotehnoloogia kätkeb endas teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad infoühiskonna tehnoloogilises ja töökeskkonnas toime tulla ja ennast teostada.
Infotehnoloogia ülesandeks on kujundada õpilastes infoühiskonna tehnoloogilises ja töökeskkonnas toimetulekuks ja eneseteostuseks vajalikud teadmised ja oskused. Need oskused hõlmavad lisaks arvutikäsitsemisoskusele ka IKT´l põhinevaid suhtlemis- ja koostööoskusi, info loomise, leidmise, korrastamise, kriitilise analüüsi ja esitamise oskusi, oskust mõista infotehnoloogia rolli ühiskonnas.
Eesmärgi saavutamiseks tuleb teadmiste jagamise kõrval arendada ka õpilaste kommunikatiivseid oskusi.

2. SEOS TEISTE KOOLIDOKUMENTIDEGA

Kooli kodulehekülg
• kodulehekülje täiendamine ja päevakajaline uuendamine, millesse on kaasatud kodulehte hooldavad õpilased ja õpilasomavalitsus;

Kooli sisevõrk
• sisevõrgu loomine parandamaks info kättesaadavust koolis.

3. ÜLEKOOLILISED PROJEKTID

Kooli ajaleht
• ajalehe koostamine arvutil ja avaldamine nii paberkandjal kui ka kodulehel

4. LÄBIVA TEEMAGA SEOTUD VALIKAINED

Giidiõpe
• ainega seotud materjalid leidmine internetist, loomine ja esitamine arvutil;

Valikuline keeleõpe
• (inglise ja saksa keel)
• ainealaste veebilehtede ja programmide kasutamine

5. KOOSTÖÖPARTNERID

Haljala valla IT-spetsialist
• kooli arvutipargi korrashoid
• sisevõrgu loomine ja hooldus

Noortekeskus
• kooli ja noortekeskuse ning tööõpetuse maja vahelise info operatiivne edastamine ja omavaheline suhtlemine

III Läbiv teema tööalane karjäär ja selle kujundamine

Õppeainete käsitlemine ja klassiväline töö seostatakse nendega haakuvate majandusharude ja elukutsetega. Õpilastele antakse teavet erinevatest elukutsetest, õppimisvõimalustest. Õpitakse tundma tööturu nõudmisi ja pakkumisi end elukutsevalikuks teadlikult ettevalmistama.

Õppe-eesmärgid
Läbiva teema tööalane karjäär ja selle kujundamine õpetamisega taotletakse, et õpilane:
• tutvub erinevate ametite/elukutsetega, saab teavet muutustest töömaailmas ning nendest lähtuvatest tulevikuprognoosidest;
• teadvustab oma huvid, võimed, oskused, mis võimaldab adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;
• arendab oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, meeskonna- ja infotööoskusi jm, et kujundada valmisolek töömaailma sisenemiseks, elukestvaks õppimiseks ning karjääriotsuste tegemiseks.

IV Läbiv teema turvalisus

Turvalisuse tagamise  ja õpetamise kaudu on võimalik teadvustada  ümbritseva maailma  mitmepalgelisus ja nähtuste omavaheline seos

Läbiva teema turvalisus käsitlemisega taotletakse, et õpilane:
• õpib ennetama ja vältima ohuolukorda sattumist;
• õpib käituma ja tegutsema võimalikus ohuolukorras;
• õpib tundma ohuallikate olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;
• õpib kasutama enesekaitsevahendeid;
• teadvustab seaduste vajalikkust turvalisuse korraldamisel ning seaduste täitmise tähtsust; teab, et seaduste rikkumisele järgneb vastutusele võtmine;
• kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes;
• omandab teadmised ning oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks;
• teab oma õigusi ja kohustusi liiklusolukordades nii jalakäijana kui ka liiklusvahendi juhina, kujundab hoiaku turvaliselt liigelda.

LIIKLUS
Eesmärk
1) lastega juhtuvate õnnetusjuhtumite arvu vähendamine;
2) laste liiklusteadlikkuse kasv
3) esmaabi andmise oskus;
4) jalgratturi eksami sooritamine.

Meetodid – loengud, keskkonnamängud, liiklusalased õppepäevad, viktoriinid, liikluslaager.

Sihtgrupp – õpilased, õpetajad, lapsevanemad.

TERVIST EDENDAV KOOL
Eesmärk:
1) tõsta kooli teadlikkust tervistsoodustava keskkonna loomise võimalustest ja teedest;
2) muuta kooli suhtumist tervistedendava koolikeskkonna arengusse;
3) motiveerida kooli tervisepoliitika rakendamisele ja tervist edendava tegevuse integreerimisele õppekavades ja igapäevaelus.

Tegevuse põhisuunad:
1) tervist soodustava koolikeskkonna loomine;
2) isiklike oskuste kujundamine;
3) õpilaste, õpetajate jt paikkonna liikmete aktiviseerimine;
4) koostöö arendamine (tervise nädalad, õppepäevad, loengud, kohtumised oma ala professionaalidega, konkursid, laagrid, lastevanemate kohvituba)

TULEOHUTUS

Tegevus	Tegevuse kirjeldamine ja järjestus	Täitja
Tulekahjust teatamine	Tulekahju avastamisel informeerida kooli direktorit/ sekretäri, kutsuda kohale päästekomando (tel 90112), anda viivitamatult häiresignaali. Avada garderoobi uksed.	Tulekahju avastanud isik, direktor, õppealajuhataja, sekretär, alumise korruse koristaja, garderoobi valvur
Õpilaste evakueerimine	Tulekahju korral lõpetada koheselt õppetöö, tegutseda vastavalt tuleohutuseeskirjadele ning alustada kiirelt õpilaste evakueerimist vastavalt evakuatsiooniplaanile ja tulekolde asukohale. Võimalusel võtta kaasa isiklikud asjad ja üleriided. Tulekolde paiknemisel evakuatsiooniteel tuleb jääda antud klassiruumi ning oodata päästekomandot.	Õpetaja vastavalt sellele, kus klassis ta tundi annab.
Põlevast hoonest evakueeritud laste võrdlemine nimekirjadega – puudumiste päevikus fikseeritud andmetega antud kuupäeva osas	Koguneda selleks ettenähtud paika koolimaja tagusel platsil, õpilased üle lugeda, võrrelda nimekirjadega. Informeerida kooli direktorit või õppealajuhatajat evakueeritud õpilaste arvust. Mõne õpilase puudumisel teavitada sellest koheselt. Kogunemiskohad: • algklassid – muruplatsil algkoolimaja ees • põhikooliklassid – lipuplatisl • gümnaasium – korvpalliväljakul	Õpetaja, kes klassi evakueeris
Evakueeritud õpilaste ajutine paigutamine	Vastavalt direktori või õppealajuhataja korraldusele suunata õpilased ajutiselt rahvamajja.	Õpetaja, kes klassi evakueeris
Õpilaste evakueerimine vahetunnil	Tulekahju korral alustab korrapidaja õpetaja koheselt õpilaste evakueerimist vastavalt tuleohutuseeskirjadele. Nimekirjad kontrollib õpetaja, kelle tund eelnes vahetunnile.	Korrapidaja õpetaja vastavalt graafikule, aineõpetajad
Tulekahju kustutamine personali poolt kuni päästekomando saabumiseni	Tulekolde kustutamine algab koheselt olemasolevate tuletõrjevahenditega nende töötajate poolt, kes ei ole seotud õpilaste evakueerimisega.	Sekretär, raamatukogu juhataja, remonditööline, koristajad, vabad õpetajad, majandusjuhataja
Päästetööde korraldamine	Kuni päästetööde tulekuni vastutab päästetööde korraldamise eest kooli direktor tema äraolekul õppealajuhataja	Direktor, õppealajuhataja, majandusjuhataja
Elektri välja lülitamine	Tulekahju korral lülitada elekter peakilbist välja.	Majandusjuhataja, remonditööline.
Rahvamajja teatamine	Külmal aastaajal teavitada rahvamaja õpilaste ajutisest paigutamisest (tel 9 144)	Sekretär
Õpilasliinide tellimine	Õpilaste äraveoks tellida kohale õpilasliinid (tel 9 398).	Sekretär
Märkus	Õppehäire korral ei võeta kaasa koolitarbeid ja üleriideid.

T.O.R.E. liikumine

Tugiõpilaste
Oma
Ring
Eest