Haljala Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine ja kooli nime muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993,37,558; 1999,82,755; 2000,51,322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 34 ja paragrahvi 35 lõike 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993,63,892; 1999,42,497; 2000,33,195; 54,349; 95,661) paragrahvi 12 lõike 4 alusel
Haljala vallavolikogu määrab:
1. Kinnitada Haljala Gümnaasiumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. Kinnitada alates 1.septembrist 2001.a. Haljala Keskkooliuueks nimeks Haljala Gümnaasium. 3. Alates 1.septembrist 2001.a. asendada Haljala Gümnaasiumi põhimääruse pealkirjas ning punktides 1 ja 2 sõna “Keskkool” sõnaga “Gümnaasium”. 4. Määrus jõustub 01.aprillil 2001.a.
/Allkiri/ Koidu Saamot Volikogu aseesimees
ÄRAKIRI ÕIGE
Riina Must Vallasekretär 22.03.2001
L I S A Haljala Vallavolikogu 20.märtsi 2001.a. määrusele nr. 18
HALJALA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS
I. ÜLDSÄTTED
1. Haljala Gümnaasium (edaspidi kool) on Haljala valla üldhariduslik munitsipaalkool. 2. Haljala Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. 3. Kooli asukoht on Rakvere mnt. 10, Haljala alevik, Haljala vald, 45301 Lääne-Virumaa. 4. Põhikool ja gümnaasium on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. 5. Põhikoolis on 1.-9. klass ja gümnaasiumis 10.-12. klass. 6. Põhi- ja üldkeskharidusele esitatavad nõuded (haridusstandard) kehtestatakse põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekavaga. 7. Kool koostab oma õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud põhi- ja üldkeskhariduse riiklikule õppekavale. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor. 8. Kooli teeninduspiirkonna kinnitavad ühiselt omavalitsusüksuste volikogud, keda kool teenindab. Vabade kohtade olemasolul on koolil õigus võtta vastu lapsi väljastpoolt kooli teeninduspiirkonda. 9. Koolis on raamatukogu. 10. Kool peab lasketiiru. 11. Kooli õppekeel on eesti keel. Koolis toimub õppetegevus päevases vormis. 12. Õppimine on koolis õppemaksuta. 13. Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika. 14. Oma tegevuses juhindub kool haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 15. Kooli põhimääruse kinnitab ja teeb sellesse muudatusi vallavolikogu.
II. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
16. Kool loob õpilastele võimalused põhi- ja keskhariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. 17. Õpingute alusdokument on kooli õppekava. Õppekava peab võimaldama inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 18. Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja –materjale. 19. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega kinnitatud loetelust.
20. Ainekavad koostavad aineõpetajad. 21. Õppetöö kestab õppeaasta algusest ühel kalendriaastal uue õppeaasta alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. 22. Õppeaasta algab 1.septembril. 23. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. 24. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Suurima lubatud nädalakoormuse sätestab seadus. 25. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit. 26. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mille kinnitab kooli direktor. 27. Valikainete valikul arvestab kool oma võimalusi ning pedagoogide, õpilaste ja lastevanemate ettepanekuid. 28. Õpilase üleviimise järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab õppenõukogu, juhindudes haridusministri kehtestatud korrast. 29. Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne “5” on “väga hea”, “4” “hea”, “3” “rahuldav”, “2” “puudulik” ja “1” “nõrk”. Esimeses ja teises klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Hindamine toimub süsteemselt õppeveerandite jooksul ning leiab kajastamist õpilas- ja klassipäevikutes, samuti klassitunnistusel. Õpilaste käitumist ja hoolsust hinnatakse hindega “eeskujulik”, “hea”, “rahuldav” või “mitterahuldav”. 30. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. 31. Kui eksaminand ei ole rahul lõpueksami tulemusega, on tal õigus kolme tööpäeva jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist või kümne tööpäeva jooksul pärast riigieksamitunnistuse väljastamist esitada Haridusministeeriumile avaldus oma lõpueksami tulemuste läbivaatamiseks. 32. Põhikooli lõpetajale väljastatakse põhikooli lõputunnistus. Gümnaasiumi lõpetajale väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus ja riigieksamitunnistus. 33. Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada vastavalt vajadusele koolis ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, parandusõpperühmi ja pikapäevarühmi . 34. Kooli juures töötavad vastavalt vajadustele ja võimalustele aine- ja huvialaringid.
III. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
35. Õpilased on kohustatud: 35.1. täitma õppenõukogu poolt kinnitatud kooli kodukorda; 35.2. täitma koolikohustust; 35.3. õppima oma võimete kohaselt; 35.4. hüvitama süüliselt koolile tekitatud varalise kahju õigusaktidega sätestatud alustel ja korras 36. Õpilastel on õigus: 36.1. valida oma huvidele ja võimetele vastav kool, valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridusministri määrusega kehtestatud korras; 36.2. moodustada koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega; 36.3. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; 36.4. kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid; 36.5. saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 36.6. saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 36.7. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta teistes õppeasutustes; 36.8. saada õpetajatelt ja klassijuhatajalt teavet oma hinnete kohta; 36.9. vaidlustada arvestuslikke ja kokkuvõtvaid hindeid ning kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid ja taotleda nende muutmist; 36.10. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole. 37. Punktides 35. ja 36. loetletud õpilase õigused ja kohustused ei välista õpilase muid õigusi ja kohustusi.
IV. KOOLITÖÖTAJAD
38. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 39. Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 40. Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. See tugineb õpilaste ja pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle koduga. Pedagoogina võivad töötada isikud, kellel on vastav haridus. 41. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine haridusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 42. Töötajad tagavad kooli majandusliku teenindamise, kooli häireteta töö ning kooli territooriumi, ruumide ja sisseseade korrasoleku. 43. Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse ja töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendi ja töölepinguga, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. 44. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor. 45. Õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor hoolekogu poolt kinnitatud korras konkursi. Kui õpetaja vaba ametikohta ei õnnestu täita konkursi korras, on direktoril õigus sõlmida õpetajaga tööleping määratud ajaks, tähtajaga kuni üks aasta.
V. KOOLIELU KORRALDAMINE
46. Kooli juhib kooli direktor (edaspidi direktor), kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Direktor on kooli seaduslik esindaja tema töölepingu kehtivuse ajal. 47. Direktori ülesanne on viia koolis ellu riiklikku hariduspoliitikat, tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustööd ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega. 48. Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 49. Koolil on õppenõukogu, kille ülesandeks on kooli õppe-ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 50. Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu. 51. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli pedagoogide, õpilaste, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks soodsamate tingimuste loomisele kaasaaitamine. 52. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.
VI. LASTEVANEMAD
53. Lastevanematel on õigus: 53.1. saada informatsiooni lapse edasijõudmisest ja käitumisest; 53.2. vaidlustada arvestuslikke ja kokkuvõtvaid hindeid ning kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid ja taotleda nende muutmist; 53.3. õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puududavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelvalvet teostava ametiisiku poole; 53.4. osaleda lastevanemate koosolekul; 53.5. osaleda koolielu juhtimises hoolekogu liikmeks valitud lastevanemate kaudu. 54. Lastevanemad on kohustatud: 54.1. tagama lapse koolikohustuse täitmise; 54.2. tagama lapse järelvalve väljaspool kooli; 54.3. pidama sidet kooliga; 54.4. kindlustama lapse vajalike õppevahenditega; 54.5. hüvitama lapse poolt süüliselt koolile tekitatud varalise kahju õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 55. Kooli ja kodu koostöö kordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (klassijuhataja) kokku lastevanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.
VII. KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE JA EELARVE
56. Kooli hooned ja muu vara on munitsipaalomand, mis on antud kooli sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusesse. 57. Kooli vara kasutamist kontrollib vallavalitsus. 58. Koolil on vallaeelarve osana oma eelarve. 59. Kool saab rahalised vahendid riigi- ja kohalikust eelarvest, laekumistest sihtfondidest, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest. 60. Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridusminister määrusega. 61. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadeks.
VIII. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
62. Kooli tegevuse lõpetab või korraldab ümber vallavalitsus vallavolikogu otsusel. 63. Kooli tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. 64. Kooli tegevuse lõpetamise või ümberkorraldamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile, õpilastele ning lastevanematele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 65. Kooli tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub vallavolikogu sätestatud korras.
Kool
