Haljala Gümnaasiumi töösisekorraeeskiri

KINNITATUD

                                                                                                Haljala Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 3
26.11.2007

                                                                                                            Kaido Kreintaal
                 Direktor          

HALJALA GÜMNAASIUMI TÖÖSISEKORRAEESKIRI

1. Üldsätted

1.1. Haljala Gümnaasiumi töösisekorraeeskiri (edaspidi töösisekorraeeskiri) reguleerib Haljala Gümnaasiumi (edaspidi tööandja) ja tema töötajate õigusi, kohustusi ning informeerib töötajaid töökorraldusest Haljala Gümnaasiumis.

1.2. Töösisekorraeeskiri on täitmiseks kohustuslik Haljala Gümnaasiumile kui tööandjale ja kõigile isikutele, kes töötavad Haljala Gümnaasiumis töölepingu alusel.

1.3. Töötaja ja tööandja juhinduvad töösuhetes töösisekorraeeskirjast, tööõiguse, töötervishoiu, tööohutuse ja muudest õigusaktidest ning töötajaga sõlmitud töölepingust. Olukordades, mida eelpoolnimetatud õigusaktid ja lepingud ei reguleeri, lähtutakse Haljala Gümnaasiumis väljakujunenud väärtustest, normidest ja põhimõtetest, eetilise käitumise printsiipidest, mõistlikkusest ning hea usu põhimõttest.

1.4. Töötaja saab töösisekorraeeskirjaga tutvuda Haljala Gümnaasiumi kodulehel aadressil: www.haljala.edu.ee.
Töösisekorraeeskirjaga paberkandjal on võimalik tutvuda kooli kantseleis.

2. Töötajate töölevõtmise ja vabastamise kord

2.1. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vakantsed ametikohad täidetakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras. Konkursi läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.

2.2. Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. Töötajate töölepingud sõlmib, muudab, peatab, lõpetab või tühistab direktor või direktori poolt volitatud Haljala Gümnaasiumi töötaja vastavalt Töölepinguseadusele ja Haljala Gümnaasiumis kehtestatud korrale.

2.3. Töölepingu kohustuslikud tingimused, andmed ja lepped

2.3.1. poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht)

2.3.2. töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg

2.3.3. tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus

2.3.4. ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus

2.3.5. töö tegemise koht või piirkond

2.3.6. palgatingimused

2.3.7. tööajanorm

2.3.8. töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks

2.3.9. töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused

2.3.10. viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule

2.4. Töölepingu tingimused võivad hõlmata ka leppeid teiste küsimuste kohta.

2.5.  Tööle võtmisel tuleb töölesoovijal esitada tööandjale järgmised dokumendid:

2.5.1. isikut tõendav dokument

2.5.2. tööraamat

2.5.3. tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta

2.5.4. tõend tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks tööl, kus on ette nähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll

2.5.5. ühe vanema või eestkostja ja tööinspektori kirjalik nõusolek 13- kuni 15- aastase alaealise töölevõtmisel

2.5.6. muud dokumendid seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel.

2.6. Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.

2.7. Töölepingu lõppemise alused:

2.7.1. poolte kokkuleppel;

2.7.2. tähtaja möödumisel;

2.7.3  töötaja algatusel;

2.7.4. tööandja algatusel;

2.7.5. kolmandate isikute nõudmisel;

2.7.6. pooltest sõltumatutel asjaoludel

2.8. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale ette vähemalt 1 kuu.

2.9. Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, kasutamata jäänud puhkuse eest rahaline hüvitis töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine.

2.10. Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval.

3. Poolte kohustused

3.1. Tööandja ja töötaja kohustuvad:

3.1.1. täitma töölepingu tingimusi ja teisi omavahelisi sõlmitud kokkuleppeid;

3.1.2. täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid

3.1.3. hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole seaduslikke huve ja vara ning tegema endast sõltuva, et ei teeks sama ka kolmandate isikute suhtes;

3.1.4. olema teineteise suhtes viisakad, korrektsed käitumises;

3.1.5. täitma seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.

3.2.  Tööandja kohustub:

3.2.1. kindlustama töötaja töölepingus ettenähtud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi, mis võimaldavad otstarbekalt kasutada tööaega;

3.2.2. maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses;

3.2.3.  maksma töölähetuse aja eest päeva-, majutus- ja sõiduraha Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;

3.2.4. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu;

3.2.5. tutvustama töötajale töölevõtmisel, samuti vajaduse korral töötamise ajal töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid;

3.2.6. täiustama töökorraldust ja looma töötajale võimalused enesetäiendamiseks ja tööalaseks arenemiseks;

3.2.7. täitma seadustes ja teistes õigusaktides, kollektiiv- ja töölepingus ning tööandja ja töötaja vahel sõlmitud muus lepingus ettenähtud muid kohustusi.

3.3. Töötaja kohustub:

3.3.1. tegema töölepingus ettenähtud tööd, õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja

tööalaseid korraldusi, samuti täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö eesmärgist ja üldisest käigust;

3.3.2. kinni pidama töödistsipliinist ja ettenähtud tööajast;

3.3.3. täiendama oma kutseoskusi ja tegema endast sõltuva asutuse maine tõstmiseks;

3.3.4. täitma töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, hoidma oma     
                töökoha korras ja puhta, täitma hügieeninõudeid;

3.3.5. kasutama töötaja kasutusse antud tööandja vara ainult tööandja huvides, see tähendab mitte kasutama tööandja vara ja töötaja kasutusse antud töövahendeid isiklikes ja kolmandate isikute huvides; 

3.3.6. töötaja peab olema distsiplineeritud, käituma viisakalt ja korrektselt, hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel täita oma töökohustusi või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara. Vara säilimise tagamiseks kohustub töötaja mitte jätma ametiruume järelvalveta ning ruumist lahkumisel lukustama ukse;

3.3.7. teatama esimesel võimalusel tööandjale või vahetule juhile õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral need ilma erikorralduseta kõrvaldama;

3.3.8. täitma seadustes ja teistes õigusaktides, kollektiiv- ja töölepingus ning tööandja ja töötaja vahel sõlmitud muus lepingus ettenähtud kohustusi.

4. Tööaeg ja selle kasutamine

4.1. Tööaja kestus

4.1.1. Tööaja üldine norm ehk täistööaeg on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas viiepäevase töönädalaga töötamisel. Õpetajate, kasvatajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade loetelu, millel kehtib lühendatud tööaeg ja tööaja kestus on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega. Õpetajate igapäevane tööaeg on määratletud tunniplaaniga.

4.1.2. Osaline tööaeg on üldisest normist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Osalise tööajaga töötajaga lepitakse kokku nädala töötundide arv ja tööpäevad, päeva töötundide arv ning tööaja alguse ja lõpu kellaaeg.

4.1.3. Lühendatud tööaeg on:

4.1.3.1.  13-14 -aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas;

4.1.3.2. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas;

4.1.3.3.  16-17-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas;

4.1.3.4.  töötajatel, kes töötavad tervistkahjustavatel töödel vähemalt 75% täistööajast ja muudel eriiseloomuga töödel, 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas.

4.2. Einestamiseks on vahetunnid peale 3., 4. või 5. õppetundi.

4.3. Töötaja tööpäeva alguse ja lõpu kellaaeg kokkuleppel tööandjaga on kas:

4.3.1. esmaspäevast reedeni kell 7.30 kuni 16.30 või

4.3.2. esmaspäevast reedeni kell 8.00 kuni 17.00

4.4.  Töötajatele puhkamiseks ja einestamiseks antav vaheaeg ehk lõunaaeg on 1 tund, ajavahemikus 12.00 kuni 13.00 ja see antakse mitte hiljem kui pärast neli tundi kestnud töötamist.

4.5. Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja mida ta võib kasutada oma äranägemise järgi. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.

4.6. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelneval tööpäeval lühendatakse tööaega kolme tunni võrra.

4.7. Tööle tuleku ja töölt lahkumise kord.

4.7.1. Töötaja peab tööle tulema tööpäeva alguseks. Õigeaegselt tööletulekut       

takistavate asjaolude ilmnemisest peab töötaja teavitama hiljemalt kahe tunni jooksul tööpäeva algusest töö vahetut korraldajat.

4.8. Tööaja hulka võib arvata tööandja loal tööülesannete täitmisega mitteseonduvad alljärgnevad vältimatud toimingud:

4.8.1. töö juures haigestumise korral arsti vastuvõtul käimine, kui on vajalik vältimatu arstiabi;

4.8.2. eemalviibimine töökohalt vähem kui üks ööpäev perekonnaliikme haigestumise või surma korral või perekonnas või elukohas aset leidnud tõsise õnnetusjuhtumi korral.

4.9. Mõjuvatel põhjustel töökohalt lühiajalisem (vähem kui üks ööpäev) eemalviibimiseks annab töötajale loa tööandja.

4.10. Tööalastel või isiklikel põhjustel töölt ära käimise peab töötaja kooskõlastama tööandjaga.

4.11. Töövõimetuse järel tööle asumisel esitab töötaja viivitamatult töövõimetuslehe palgaarvestusega tegelevale töötajale.

5. Tööstaaz

5.1. Pidevat tööstaazi tööandja juures arvutatakse töötaja poolt tööandja juurde tööleasumise päevast.

6. Töö tasustamine

6.1. Töötaja töötasu suurus ja töö tasustamise tingimused lepitakse kokku kirjaliku töölepingu sõlmimisel.

6.2. Tööandja maksab töötajale palka üks kord kuus, hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 10. kuupäeval. Palka makstakse töötajale ülekandega töötaja poolt kirjalikus avalduses osutatud isiklikule arvelduskontole, kui töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

6.3.  Töötaja soovil väljastab tööandja töötajale palgateatise temale arvestatud ja makstud töötasu ja kinnipeetud maksude kohta.

7. Puhkused

7.1. Töötajatele antakse puhkust vastavalt kehtivale puhkuseseadusele ja Haljala Gümnaasiumis kehtestatud korrale.

7.2. Kõigile õpetajatele antakse tööaasta eest põhipuhkust suveperioodil 56 kalendripäeva.

7.3. Ringijuhile ja kasvatajale antakse tööaasta eest põhipuhkust suveperioodil 42 kalendripäeva.

7.4. Kõigile teistele töötajatele antakse tööaasta eest põhipuhkust suveperioodil 28 kalendripäeva.

7.5. Tööandja koostab puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajatele teatavaks jaanuari kuu jooksul.

7.6. Palgata puhkust antakse töötaja avalduse alusel poolte kokkuleppel määratud ajaks.

7.7. Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

8. Tööalaste korralduste andmise kord

8.1. Direktoril, õppealajuhatajal või töötaja töö vahetul korraldajal on õigus anda töötajale töö eesmärgiga ja sisuga kooskõlas olevaid tööalaseid suulisi ja kirjalikke korraldusi.

8.2. Korraldust võib muuta, peatada või tühistada korralduse andnud isik või temast kõrgemalseisev juht.

8.3. Tööalased korraldused on täitmiseks kohustuslikud, kui nad on õiguspärased ja kooskõlas töö eesmärgi ja sisuga.

9. Vaidluste lahendamine

9.1. Töösuhetes töötaja ja tööandja vahel tekkinud vaidlused vaadatakse läbi individuaalse töövaidluse lahendamise korras.

10. Distsiplinaarvastutus.

10.1. Töötajale pandud töökohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest töötaja süü tõttu võib tööandja määrata töötajale distsiplinaarkaristuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

10.2. Karistuse määramisel töödistsipliinirikkumise eest lähtub tööandja Eesti Vabariigi Töötajate distsiplinaarvastutuse seadusest.

10.3. Distsiplinaarsüüteod on:

-  Töölepinguseaduse § 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine, samuti tööl joobununa viibimine;

-  Töölepinguseaduse § 104 lõikes 2 nimetatud süüline tegu(kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; seadnud ohtu tööandja vara säilimise; põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu), mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse.

10.4. Enne karistuse määramist tuleb süüdlaselt nõuda kirjalikku seletust. Süüdlase keeldumine seletuse andmisest, samuti seletuses teadvalt valeandmete esitamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Töötaja töö vahetul korraldajal on õigus nõuda süüteo tunnistajaks olnud töötajalt süüteo kohta kirjalikku seletust.

10.5. Töötaja võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.

10.6. Distsiplinaarkaristuse määrab oma korraldusega tööandja esindaja, kes teostab distsiplinaarvõimu. Distsiplinaarkaristus vormistatakse käskkirjaga, üks eksemplar jääb tööandjale, teise annab tööandja töötajale.

10.7. Töötaja töökohustuste jäme rikkumine, mille eest tööandjal on õigus tööleping lõpetada töökohustuste esmakordsel rikkumisel, on tegu või tegevusetus, mis põhjustas raske tagajärje või selle tekkimise ohu, sealhulgas:

10.7.1.tööalaste dokumentide ja andmete võltsimine;

10.7.2.tööandja, kliendi või teise töötaja vara suhtes toimepandud tegu, sealhulgas vara vargus, vara hävimise, riknemise või kaotsimineku põhjustamine;

10.7.3.hoone kodukorra tahtlik rikkumine;

10.7.4.mõjuva põhjuseta töölt puudumine terve tööpäeva või vahetuse ulatuses;

10.8. Distsiplinaarkaristuse määramise, täitmise ja ennetähtaegse kustutamise õigus kuulub tööandjale.

11. Töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse üldjuhised

11.1. Töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõuete täitmine on kohustuslik kõikidele töötajatele.

11.2. Iga töötaja peab tööle tulekul (enne tööle asumist) läbima sissejuhatava töö- ja tuleohutusalase juhendamise ning esmase instrueerimise töökohal.

11.3. Tööandja kohustub:

11.3.1.kindlustama töö korraldamisel kehtestatud normidele vastava ohutu   töökeskkonna:

11.3.2.selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid ning kuidas toimida tööõnnetuse ja esmaabi andmise vajaduse korral;

11.3.3.viima läbi töötaja sissejuhatava, esmase ja täiendava tööohutusalase juhendamise;

11.3.4.tagama tööõnnetuse puhul vigastatu toimetamise raviasutusse või koju vastavalt arsti korraldusele ning viima läbi tööõnnetuse asjakohase uurimise. Tagama kannatanule haigustoetuse ja hüvitise maksmise vastavalt kehtivale seadusandlusele;

11.3.5.kindlustama esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal ning vajaduse korral esmaabi andmise kohapeal.

11.4. Töötaja kohustub:

11.4.1.täitma töötervishoiu ja tööohutuse juhendeid ning tööandja ja  tööohutusalast järelvalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi;

11.4.2.pidama oma töökohas kinni tuleohutus- ja keskkonnaohutusnõuetest;

11.4.3.täitma tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;

11.4.4.tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;

11.4.5.hoidma korras ja puhtana oma töökoha

11.4.6.teatama tööandjale viivitamatult ohtlikust olukorrast töökohal või õnnetusest töötajaga;

11.5. Tuleohutuse üldnõuded:

11.5.1 Tööandja kohustub:

11.5.1.1. kindlustama õigusaktidega ettenähtud tuleohutusnõuded;

11.5.1.2. määrama tuleohutuse eest vastutava(d ) isiku(d);

11.5.1.3. kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja nende korrasoleku;

11.5.1.4. kehtestama evakueerimise, vara päästmise jm. korra

11.5.2. Töötaja kohustub:

11.5.2.1. täitma tööandja poolt kehtestatud tuleohutuse juhendeid;

11.5.2.2. oskama käsitseda esmaseid tulekustutusvahendeid;

11.5.2.3. pärast tööpäeva lõppu lülitama vooluvõrgust välja kõik elektritarbijad;

      11.5.2.4. helistama tulekahju korral viivitamatult häirekeskuse telefonil 112, samuti teavitama töö vahetut korraldajat ning võtma tarvitusele põhjendatud abinõud inimeste ja vara päästmiseks ja tulekahju kustutamiseks.

12. Töötajate varaline vastutus

12.1. Töötajad kannavad vastavalt töölepingule, materiaalse vastutuse lepingule ja õigusaktidele tööandjale kahju tekitamise eest varalist vastutust.

12.2. Kui töötaja asub tööle individuaalse või kollektiivse materiaalse vastutusega seotud ametikohale, sõlmitakse töötaja ja tööandja vahel üheaegselt töölepinguga ka materiaalse vastutuse leping.

12.3. Töötaja on kohustatud hüvitama tööandjale töötaja poolt seoses tööülesannete täitmisega või täitmata jätmisega tekitatud kahju seadusega sätestatud korras ja ulatuses.

12.4. Töötaja on kohustatud hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval tagastama tööandjale kõik töötajale tööülesannete täitmiseks antud töövahendid, andmebaasid, tarkvara, võtmed, magnetkaardid ning muu tööandja vara, samuti tööalase dokumentatsiooni, volikirja(d) ning töötõendi.

12.5. Materiaalselt vastutava töötajaga töölepingu lõpetamisel on töötaja kohustatud tema arvel oleva tööandja vara üle andma viimase tööpäeva seisuga.

12.6. Töötajale tööülesannete täitmiseks antud tööandja vara üleandmise töölepingu kehtivuse ajal või selle lõpetamisel korraldab majandusjuhataja.

13. Lõppsätted

13.1. Töösisekorraeeskirjaga on võimalik tutvuda Haljala Gümnaasiumi kantseleis ja kooli kodulehel /www.haljala.edu.ee/

13.2. Töösisekorraeeskiri jõustub nädala möödumisel, arvates selle kohaliku tööinspektoriga kooskõlastamisele järgnevast kalendripäevast.