Haljala koolis on õpilasuurimused pika ajalooga traditsioon, mille kaudu õpilased arendavad oma uurimisoskusi ja süvendavad teadmisi kodukoha ajaloost, kultuurist ja loodusest. Kool jätkab selle traditsiooni kandmist, pakkudes õpilastele võimalusi osaleda uurimistöös ja loovtöödes, mis toetavad nende igakülgset arengut ja loovust. Uuriv õppetöö aitab õpilastel arendada kriitilist mõtlemist, analüüsivõimet ning iseseisvust, valmistades neid ette tulevikuks. Õpilaskonverentside traditsioon on välja kasvanud kodu-uurimisest, tegevusest, mille käigus kogutakse, jäädvustatakse ja tutvustatakse meie minevikulugu. Õpilastel on kodu-uurimises täita suur roll – koguda ja fikseerida lähiajalugu oma kodupaigas.
Tänapäeval toimuvad Haljala koolis õpilaskonverentsid kahes osas. Esimene konverents on suunatud I kooliastme õpilastele, kus esitletakse nooremate õpilaste uurimustöid ja loovtöid. Teine konverents on mõeldud II-III kooliastme õpilastele, kus astuvad üles vanemad õpilased, esitades süvitsi minevamaid uurimusi ja teemasid. Need konverentsid pakuvad õpilastele võimaluse oma teadmisi ja loovust esitleda ning arendada uurimistööde tegemise oskusi igal kooliastmel.
2025. aasta kevadel toimus Haljala koolis 4.–8. klasside õpilaskonverents „Keskkond“, mille fookuses olid inimese ja looduse vahelised seosed ning vastutustundlikud valikud. Konverentsi teema oli kooskõlas kooli selleaastase üldteemaga ning andis õpilastele võimaluse uurida, mõtestada ja jagada keskkonnaga seotud teemasid läbi enda kogemuse ja vaatenurga.Konverentsipäeva avas külaline Marika Kundla, kes tutvustas noortele ploggingut – prügi koristamist tervisejooksu või -kõnni ajal – ning rääkis sellest, kuidas selline liikumine sai alguse ka Rakveres. Tema esinemine andis inspireeriva tõuke mõistmaks, et iga väike tegu loeb.
Ettekanded olid jaotatud nelja teemablokki:
♻️ Taaskasutus – kus uuriti, kuidas tekstiilijäätmetest või vanadest esemetest saab midagi uut ja vajalikkku;
🎨 Keskkonnakunst ja kogukond – kus käsitleti maakunsti ja Haljala raamatukogu ruumiplaneerimist;
🌿 Looduskeskkond – kus räägiti ökosüsteemide toimimisest ja Läänemere kaitsest;
📱 Tehnoloogia ja keskkond – kus analüüsiti ekraaniaja mõju inimese heaolule ja keskkonnale ning tutvustati Lääne-Viru mõjukaid inimesi, kes on piirkonna arengule kaasa aidanud.
Konverents pakkus õpilastele võimaluse olla ise teadmiste looja, avaldada arvamust ja esineda suure auditooriumi ees. Samal ajal said kuulajad kaasa mõtteid, kuidas igaüks saab oma igapäevavalikutega keskkonda hoida ja muuta maailmas midagi paremaks.
17. aprillil toimus algklasside minikonverents „Tervis ja ohutus“. Konverentsi alustas sotsiaalpedagoog Eveli Indov, kes rääkis õpilastele vaimsest tervisest. Õpilased said teada, et vaimne tervis on äärmiselt oluline osa meie üldisest heaolust, mis hõlmab meie emotsionaalset, psühholoogilist ja sotsiaalset heaolu. Edasi järgnesid klasside ettekanded. 1.a klassi lapsed andsid teemast ülevaate luulevormis, mis on väga loov viis teema edastamiseks. 1.b klass uuris toidupüramiidi. 2.a klassi lapsed lähenesid teemale keskkonnateadlikult, nad rääkisid, millist prügi nende klassis tekkis, kuidas prügi sorteerida ja ümber töödelda. 2.b klass jagas infot mürgiste taimede kohta, samuti saime teada, et toidupakend on väga kõnekas tegelane. Jagati ka retsepte tervisliku toidu tegemiseks. 3. klass esitlused rääkisid unest, tervislikest eluviisidest ja tervislikust toitumisest, need on olulised teemad, mis aitavad hoida meie keha ja vaimu tervena. Kokkuvõttes oli see väga mitmekülgne ja hariv konverents.
2022/2023 õpilaskonverentsil arutleti vastavalt õppeaasta üldteemale meile oluliste väärtuste üle. Külalisesinejana astus üles Haljala valla aukodanik ja kooli pikaajaline õpetaja Külli Heinla, kes rääkis haridusloost ja koduloo tähtsusest meie väärtusena. klass rääkis erinevatest ametitest, samas kui 7. klass tutvustas oma ettevõtlikkuse tegemisi. Uku Bankiir jagas oma kogemusi 50ndate tugitooli restaureerimisest, Laura Stüf keskendus taaskasutusele. Looduse väärtust tutvustas 5. klass, rääkides soodest Eestis ja maailmas. Tervise väärtuse üle arutles Mihkel Liiv, kes andis ülevaate energiajookide mõjust tervisele, ja Sanda Karro keskendus internetiturvalisusele. Toiduainete väärindamisest, kasutades õunte kuivatamist, rääkisid 7. klassi noormehed. 7. klass jagas oma mõtteid viisakuse väärtusest ning 6. klass tõi välja kodukoha tähtsuse ja väärtustamise. Konverents tõi kokku kooli õpilased, pakkudes võimaluse arutleda ja jagada ideid ning teadmisi olulistest väärtustest.
Haljala koolis algas kodu-uurimine 1970. aastate keskel õpetajate Salme Heinla ja Viivi Linnu juhendamisel. Toimusid kodukohapäevad 1978, 1980, 1981 ja 1984, kus kõneldi oma kodukohast, selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Neist ettevõtmistest kasvas välja õpilaskonverents, mida peetakse 1987. aastast alates aprillikuus. Konverentsil kuulatakse kodulooainelisi, ajalugu, kultuuri, keelt-kirjandust, loodust, tervist, kodukandi ettevõtete tegevust jms puudutavaid õpilasuurimusi. Haljala Gümnaasiumis on õpilasi juhendanud õpetajad E. Mets, K. Heinla, A. Jõeveer, E. Martma, T. Rannar, A. Biider, V. Kiis, T. Pihlak, R. Markin, K. Kukk jt., on olnud juhendajaid ka väljastpoolt kooli.
Peale õpilasettekannete kuulamist on õpilastel olnud võimalusi kohtuda tuntud huvitavate inimestega (näiteks A. Laanemets, T. Suuman, H. Kaldoja, M. Hiiemäe, A. Vaik, L. Leet, G. Aher, K. Saaber, H. Valk, T. Mägi, S. Oll. M. Treier, R. Sikk, I. Rüütel jpt).
2009. aastast peeti õpilaskonverentse koos Kunda Ühisgümnaasiumi õpilastega. Konverentsi peeti kordamööda: ühel aastal Haljalas, järgmisel õppeaastal Kundas. 2014. aastal kohtusime Kundas ning õpilasettekanded puudutasid õpilaste tervisekäitumist.
Haljala kooli toel on toimunud ka maakondlikud konverentsid: 2011. aastal Haljala kiriku pühakule Mauritiusele pühendatud konverents, 2013. aasta märtsis õpilaskonverents „Rahvadiplomaatia“ koos külalistega Tveri oblastist ja Tveri Eesti seltsist ning maakonna koolide esindajatega. 2013. aasta oktoobris olid Haljalasse palutud maakonna koolide aasta õpetaja nominendid austamisüritusele ning eesti keelele pühendatud konverentsile. 2014. aasta 17. oktoobril toimus maakondlik pärimuspäev ning kogumiku „Haljala kihelkonna suuline pärimus“ esitlus. Seoses Haljala kihelkonna 760. aastapäevaga 2016. aasta suvel aitasime korraldada ajalooteemalist konverentsi kogukonnale Käsmu kirikus. Septembris 2016 toimus koostöös Haljala kirikuga astronoom Struwele ning reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents, mida aitasid korraldada ka Haljala kooli õpilased ning õpetajad (õp. Ingrid Mäemets).
Haljala Gümnaasiumi ja Viru Instituudi poolt ellu kutsutud konkursi Viru Regi 2 kokkuvõtteid tegime pidulikul koosolekul 2016. aasta sügisel. Seoses Õpetaja autähise 5. aastapäevaga viisime läbi üle-virumaalise kogemuskonverentsi „Õpetades õpime“. Jätkunud on iga-aastased õpilaskonverentsid koos Kunda õpilastega. 2017. aastal lisandus põhikooli II astme õpilaskonverents „Ise tehtud, hästi tehtud“.
11. oktoobril 2018 toimus Haljala rahvamajas üle-virumaalise kodu-uurimise ja MTÜ Õpetaja Autähis konkursi "Otsides oma juuri" konverentsid. Korraldajateks Viru Instituut ja selle projektijuht Marge Lepik ning Haljala Kool. Kui Haljala koolipoiste tervituslaulud ning direktor Ivo Tupitsa ning Haljala vallavanem härra Leo Aadeli tervitussõnad kuulatud, asuti kuulama noorte uurijate ettekandeid.
Konverentsil esitlesid oma loov- ja uurimustöid Haljala Kooli, Lasila Põhikooli, Simuna Kooli, Sõmeru Põhikooli ja Tamsalu Gümnaasiumi õpilased ning Tapa Gümnaasiumi pärandkultuuri lapsed. Kokku esitleti konverentsil 11 erinevat tööd. Rida töid oli tehtud enda perekonna ajaloo ja sugupuu kohta, kuid oli ka töid Naistevälja kivikalmetest, Rakvere valla ajaloost, huvitavatest paikadest ja objektidest Rakvere vallas, Lasila Põhikooli aabitsa märksõnadest, Haljala Kooli vilistlastest-õpetajatest ja Tamsalu rongijaamast.
Pärast väikest kehakinnituspausi oli aeg kohtuda Eesti kirjandusteadlase ja lastekirjaniku Jaanus Vaiksooga. Ta mõtiskles elust ja sellest, kuidas me sarnaneme oma esivanematega ning me oleme siin maailmas tänu oma vanematele. Puud metsas ja sugupuu, kännud ja käbid metsas, aga ka inimeste maailmas – nii filosofeeris kirjanik. Lisaks luges ta meile ette mõned luuletused oma äsja ilmunud raamatust.
Kaks ja pool töist tundi möödusid kiiresti ning oli aeg kõigile tublidele esinejatele ja nende juhendajatele jagada tänukirju ja väikesi meeneid. Tänukirjad andis üle Viru Instituudi juht Aivar Surva. Konverentsi lõpetuseks tehti mälestuseks ühispilt.
