Haljala koolist koolist on pääsenud Nutispordi Põhja-Eesti finaali järgnevad võistlejad: 

Tõnn Lipp  3.kl

Noormeest oodatakse taas võistlustulle 1.aprillil!

Palju õnne finaali pääsemise puhul ja edu harjutamisel! 

Kunstiolümpiaadi piirkonnavooru tulemused 2021

Jane Perve 9. klass 5. koht
Marion Ismael 9. klass 8. koht

Juhendaja: õpetaja Mari Riina Mölder

Eesti Meestelaulu Seltsi  poiste-solistide võistulaulmise maakonnavoor

Roger Privoi        1. klass       2. koht

Paul Saamot        4. klass       3. koht

Poisid saavutasid edasipääsu Põhja-Eesti poolfinaali Tallinnas.

Täname osalemast Tristan Tedrekin        4. klass

Kõik kolm Haljala Kooli poissi tegid väga hea etteaste ning väärivad kiitust.

Poisse juhendab õpetaja Elene Altmäe

Lääne-Virumaa bioloogiaolümpiaadi tulemused

7. klass

Marleen Laigu 14. koht
Riiko Altmäe 15. koht

9. klass

Meriliis Õunpuu 13. koht
Täname osalemise eest Kert Roov 9. klass

juhendaja: õpetaja Ruth Kruusamäe

Eesti koolinoorte 68. keemiaolümpiaadi piirkonnavooru tulemused 23.01.2021

8. klass

Minna Marie Kask 13. koht
Mihkel Ulst 15. koht
Karl Johann Ehasalu 20. koht

9. klass

Kert Roov 4. koht

juhendaja: õpetaja Silvester Jürjo

Õnnitlused ja tänud kooli esindamise eest, ära on tehtud suur töö!

2021.a. Lääne-Virumaa emakeeleolümpiaadi tulemused

8. klass
Minna Marie Kask 2. koht
Kärt Liiva 16. koht

9. klass
Meriliis Õunpuu 8. koht
Cristel-Valeria Maasik 11. koht

juhendaja: õpetaja Külli Heinla

2021.a. matemaatikaolümpiaadi piirkondliku vooru tulemused

7. klass
   Marleen Laigu III koht

juhendaja: õpetaja Merike Tiilen            

8. klass

Minna Marie Kask       8. koht

juhendaja: õpetaja Merike Tiilen            

9. klass

Kert Roov           6.-7. koht

juhendaja: õpetaja Merike Tiilen            

30. novembriga sai läbi selle õppeaasta I trimester. Tublimad õppurid ja mitte ühtegi päeva puunudunud õpilased nüüd siin teie ees:

EI OLE ÜHTEGI PÄEVA PUUDUNUD:

1. klass Jasper Lipp
1. klass Ander Pilv
1. klass Karl Pilv
1. klass Robin Sooväli
1. klass Aron Trofimov
1. klass Kameron Urmet
2.A Liselle Kaldma
2.B Lenna Möllits
3.A Andreas Kaldma
3.A Laura Tull
3.B Lisett Isabel Villenthal
4. klass Kristelle Urmet
5. klass Kristel Heinloo
5. klass Carmen Sinisoo
6. klass Aleksandra Torpan
9. klass Joonas Mägi
9. klass Andris Pimpernel
9. klass Henar Viirok
9. klass Kailen Veidenbaum
Kokku 19 õpilast

ÕPPIS AINULT VIITELE:

1. klass Kirke Kokka
1. klass Mia Laanem
1. klass Kameron Urmet
1. klass Adele Karoline Visnapuu
2.A Oskar Kaupmees
2.A Heleriin Kõiva
2.A Ruuben Kuzma
2.A Villem Lipp
2.A Oliver Sarapuu
2.B Lenna Möllits
2.B Mirtel Randoja
2.B Johanna Grete Roov
2.B Mirell Soppe
2.B Tauri Türbsal
3.A Mia Lehiste
3.A Tõnn Lipp
3.B Krister Kool
3.B Kaisa Sooväli
5. klass Liisbet Laigu
5. klass Henry Samolberg
6. klass Janessa Valving
7. klass Marleen Laigu
8. klass Minna Marie Kask

Kokku 23 õpilast

ÕPPIS „4“JA „5“

1. klass Ott Bankiir
1. klass Sebastian Kaasik
1. klass Auli Karus
1. klass Pärle-Mai Lillevälja
1. klass Jasper Lipp
1. klass Ander Pilv
1. klass Karl Pilv
1. klass Roger Privoi
1. klass Andra Helena Raudla
1. klass Käroli Sepp
1. klass Robin Sooväli
1. klass Aron Trofimov
2.A Keidi Anton
2.A Jan-Erik Jõesaar
2.A Liselle Kaldma
2.A Kärt Kokka
2.A Maarius Kuusküll
2.A Alex Maimistov
2.A Kirke Nõlvak
2.A Kardo Roov
2.A Egert Sepp
2.A Sander Palm
2.B Rasmus Allese
2.B Karl-Maiko Lullu
2.B Helene-Marie Markelov
2.B Markus Soppe
2.B Markus Teedla
3.A Teven Aasumets
3.A Helena Jõeveer
3.A Andreas Kaldma
3.A Anna-Maria Laats
3.A Mia-Larissa Liiv
3.A Karl Martin Mogilnõi
3.A Kaisa Pallon
3.A Kariina Punnar
3.A Sven Põesaste
3.A Romet Sarapuu
3.A Laura Tull
3.B Andero Bergström
3.B Aleksandra Fakejeva
3.B Liselle Kilk
3.B Kennert Kool
3.B Joosep Lipp
3.B Kenneth Meidla
3.B Iti Niugul
3.B Milana Loknovskaja
3.B Karoliine Pullat
3.B Randomar Pärnamägi
3.B Lisett Isabel Villenthal
3.B Reino Õunpuu
4. klass Mattas Erik Aitman
4. klass Kaspar Heinla
4. klass Anette Heinmets
4. klass Anatoli Jefimov
4. klass Sander Kaldma
4. klass Karel-Mattias Korjus
4. klass Marii Lahtvee
4. klass Johanna Lipp
4. klass Astra Mägi
4. klass Rasmus Rae
4. klass Karl-Erik Tänavots
4. klass Tristan Tedrekin
4. klass Marleen Türbsal
4. klass Kristelle Urmet
4. klass Marcus Märten Vainumäe
4. klass Jonas Valving
4. klass Paul Saamot
5. klass Liise-Lotte Ehasalu
5. klass Kristel Heinloo
5. klass Mattias Liivamäe
5. klass Adele Saamot
5. klass Rasmus Tõnurist
5. klass Martten Toomejõe
5. klass Käroli Vaher
5. klass Delisa Valving
6. klass Uku Bankiir
6. klass Jaanika Esto
6. klass Evely Kaldma
6. klass Sandra Karro
6. klass Oliver Marten Lillevälja
6. klass Lisette Pall
6. klass Aleksandra Torpan
6. klass Anett Veiert
6. klass Markus Brandon Visnapuu
7. klass Riiko Altmäe
7. klass Kätriin Kalvet
7. klass Andreas Kuusküll
7. klass Mihkel Liiv
7. klass Karl-Andri Lillepuu
7. klass Georg Nõlvak
7. klass Risto Raja
7. klass Jakob Toming
8. klass Rasmus Randon Lille
8. klass Liisi Mülla
8. klass Robin Randoja
8. klass Mihkel Uls
9. klass Andro Martinson
9. klass Jane Perve
9. klass Kert Roov
9. klass Teiren Tõld
9. klass Miia Vask

Kõik kokku 101 õpilast

Sorteerimiskampaanias #ärarääma osales 91 kooli üle Eesti, mille taga on 35 000 õpilast. Ühise pingutusena suunati projekti kaudu taaskasutusse 31 000 pandipakendit, millest kõikidest valmistatakse uued pudelid ja purgid. Meil on hea meel teatada, et projekti lõpptulemused on selgunud ja nähtavad siin.

Haljala Kool kogus eelmise õppeaasta jooksul kokku 430 taarapakendit, mis tähendab kokku 1.78 pudelit õpilase kohta. Kuna aga eelmine õppeaasta lõppes põhimõtteliselt juba märtsikuuga ning sellest õppeaastast pole koolimajas ka enam puhvetit, mis taarakaste toidaks, siis jäi sealtki meie number väiksemaks. Ega meie eesmärgiks olnudki ju taarat juurde tekitada, vaid olla kindel, et tekkiv pakend õigesse kohta rändaks. Või siis ei tekiks pakendivajadust üldse - janu kustutav jook on vesi ja selle tarbeks, oleme märganud, on paljudel ka oma taaskasutatav pudel kaasas!

Plastpudelid sorteeritakse Eesti Pandipakendi käitluskeskuses läbipaistvateks ja värvilisteks, eemaldatakse kork ja lendlev etikett. Seejärel pressitakse PET pudelitest kuubikud ja saadetakse Lätti, Leetu ning Hollandisse helvestamisele ja granuleerimisele. Pandipakend kogub aastas kokku ligikaudu 4400 tonni plasti, mis ümbertöödeldakse esmajärjekorras uueks samaks tooteks ehk pudeliks. Nimelt tehakse graanulitest uus plastpudeli toorik või sulatatakse sellest niit, millest saab valmistada spordisärke. Toorikust saab plastpudel, kui seda soojendada ja masina jõul, sarnaselt õhupallile, suureks puhuda.  Helvestest saab sünteetilist kiudu, millest omakorda toodetakse näiteks fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja vatiini. Selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid. Kui aga plastpudel loodusesse jätta laguneb see õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna pikeneb lagunemise aeg 500–1000 aastani, sest sealsed bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali polüetüleeni.

Plekkpurgid toodetakse terasest või alumiiniumist.1,5 miljonist tagastatud ja sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid, mis on uute toodete toormeks. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas ligi 105 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha kered 4130 autole. Siinse joogipakendite pandisüsteemi abil kokku kogutud materjali kvaliteet on niivõrd kõrge, et plekkpurk rändab tagasi joogisektorisse, madalama materjali kvaliteedi nõuetega sektoritesse seda naljalt ei saadeta. Kuigi siinsetest plekkpurkidest saaks valmistada ka ehitusdetaile, jalgrattaraame, lennuki osasid ja muid alumiiniumasju. 

Tähisega „D“ märgitakse ühekordse kasutusega klaaspudeleid, mis sorteeritakse Eesti Pandipakendis värvi järgi rohelisteks, pruunideks ja läbipaistvateks. Seejärel peenestatakse need klaasipuruks ja sulatatakse näiteks Järvakandi klaasitehases 1200 kraadi juures. Sulaklaasist vormitakse uued klaastooted, nagu klaaspudelid, supi- ja moosipurgid. Klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ilma, et see kaotaks puhtust ja kvaliteeti. Klaasi valmistamisele kulub palju mineraale, energiat ja vett, ent vana klaasi lisamine toorainesse alandab selle sulamistemperatuuri ja energiakulu. Taaskasutatav materjal võib klaasi sulatamisel moodustada kuni 90% toorainest, ent keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti.

Korduskasutatavad klaaspudelid tähistatakse pandimärgiga „K“ ja nagu nimetus ütleb, saab neid kasutada korduvalt. Klaaspudeli korduskasutus on keskkonnasõbralikum võrreldes sellega kui kasutada seda vaid üks kord. Sellised klaaspudelid saadetakse kauplusest joogivalmistaja tehasesse, kus need hoolikalt pestakse ja taastäidetakse.

17.10.2020 osales Caaro SK maadlusklubi Kivi-Vigalas maadlusvõistlustel, kus oli kaasas ka kaks Haljala valla last!

Kehakaalus -85kg jõudis kolme matšivõiduga finaali Kahro Pallon, kes pidi finaalis tunnistama klubikaaslase paremust. Tasuks tubli hõbemedal.
-35kg tegi oma esimese võistluse Villem Lipp, kes naasis kolmanda koha karikaga! Villem alustas treeningutega septembris 2020.

17.10.2020 toimusid võistlused Rakveres. Osales Caaro SK nimekirjas Haljala vallast Kaisa Pallon, kes saavutas tubli kolmanda koha kehakaalus -53kg.

Treener Marger Pormann