Haldusjärelevalve Haljala Kooli ja selle pidaja tegevuse õiguspärasuse üle viidi läbi alates 12.02.2018 Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna ekspertide poolt eesmärgiga hinnata kunstiõpetuse korralduse õiguspärasust III kooliastmes.
Tehti ettekirjutus tulenevalt PGS paragrahvi 17 lõike 1 alusel korraldada kunsti õpetamine koolis vastavalt õppekavas kehtestatud tunnijaotusplaanile ja kunsti ainekavale alates 01.09.2018
PGS paragrahv 74 lõike 6 alusel leida kvalifikatsioonile vastavad õpetajad, samuti 01.09.2018.
Kuna õpetajate kvalifikatsiooni nõuded ei ole võimalik täita mõne suvekuu jooksul, palusime ametlikult Haridus- ja Teadusministeeriumilt pikendust.
Õpetajate kvalifikatsiooniga seonduv on tõusnud üle-eestiliseks suurprobleemiks.
Haljala Kooli juhtkond austab seadusi ja on asunud puudusi kõrvaldama. Esimest aastat töötav põhikool on alles alguses. Soovime kogukonna inimestele, eelkõige lapsevanematele, töö- ja kodurahu. Kooli kliima ja õhkkond on positiivne, soosime oma õpetajate vaimsust ja huvitavaid mõtteid õppeainete õpetamisel eesmärgiga täita õppekava. Lõimingud õppeainete vahel on uues kuues unustatud vana metoodika.
Kool ootab ettepanekuid ja on valmis suhtlema kõikide heasoovlike inimestega ikka meie armsas koolimajas
Inge Laiv
Haljala Kooli direktor
Olukorrast hariduses
2017. aasta oktoobris tuli Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisekspert kontrollima Haljala Kooli kunstiõpetuse õpetamise vastavust riiklikule õppekavale. Hoolimata sellest, et välishindamisekspert leidis, et Haljala Koolis läbi viidud lõimitud kunstiõpetuse käigus on õpilased ja õpetajad jõudnud huvitavate loominguliste tulemiteni, ei vastanud dokumentatsiooni analüüsil põhinev kunstiõpetuse õpetamine riiklikule õppekavale.
Probleemina toodi välja, et kunstiõpetust õpetasid lõimitult teiste õppeainete õpetajad, kellel puudus õpetamiseks vastav kvalifikatsioon. Haljala Kooli juhtkond on ettekirjutust tõsiselt võtnud ning üle vaadanud kunstiõpetuse õpetamise, viinud sisse vastavad muudatused ning uuest õppeaastast seisab õpilaste ees juba kvalifikatsiooninõuetele vastav kunstiõpetuse õpetaja.
Teise murekohana saab välja tuua ettekirjutused õpetaja kvalifikatsiooni osas. Nimelt muutusid 2013. aastal õpetajate kvalifikatsiooninõuded, mille kohustuslikust iseloomust pole piisavalt palju räägitud ega kirjutatud. 2014. aastal ilmus artikkel Õpetajate Lehes, kus räägiti õpetaja kutse taotlemise suurepärasest võimalusest, mitte kohustusest. Ka 2016. aastal ilmunud Õpetajate Lehe artiklile õpetajakutse omandamise kohta on Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajaosakonna juhataja andnud eksitava kommentaari, mille kohaselt kutse taotlemist ei ole kavas juba töötavatele õpetajatele kohustuslikuks muuta: “Igal koolil on võimalus koos pidajaga välja töötada ja rakendada just selline tunnustamise süsteem (ametiastmed, töötasuvahemikud jms), mis toetab pedagoogilist kontseptsiooni kõige enam. Kutsesüsteem on laiapõhjaline kokkulepe ja seega hea alus, millele oma süsteem rajada.”
Lisaks muutunud kvalifikatsiooninõuete ebapiisavale tutvustamisele, saab välja tuua muudki häirivat. Kui enne 2.09.2013 põhikooli tööle asunud õpetajal pidi olema pedagoogiline kõrgharidus õpetatavas aines või muu kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines ja läbitud 160-tunnine pedagoogikakursus, siis alates 2.09.2013 võib õpetajal olla ükskõik milline magistrikraad ja õpetajakutse.
Ja see pole kaugeltki kõik. Õpetajakutset on võimalik taotleda kaks korda aastas: 5. oktoobril ja 5. veebruaril. Haridusministeeriumi ettekirjutus nende tärminitega ei arvesta ja nõuab kvalifikatsiooninõuete täitmist 1.09.2018 seisuga, tuues eraldi välja, et kooli pidaja võiks õpetajakutse omandamist toetada. Teeksime seda meeleldi, kui kas või üks taotlemise kuupäevadest jääks nimetatud ajavahemikku.
Nii ongi juhtunud, et osa Haljala Kooli õpetajaid, kellel kõigil on kõrgharidus, ei vasta hetkel kehtivatele kvalifikatsiooninõuetele. On neid, kes on erialase bakalaureusekraadi omandanud uute kvalifikatsiooninõuete kehtima hakkamise ajal, mis tõi automaatselt kaasa magistrikraadi ja õpetajakutse nõude. Nii mõnigi õpetaja on “tiritud” klassi ette otse ülikoolipingist ning õpinguid on jätkatud täiskohaga töötamise kõrvalt, mis on kaasa toonud õpingute venimise.
Riik aga ei küsi ja ettekirjutused on karmid. Kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad tuleb leida olukorras, kus Õpetajate Lehes on hetkel (20.05.2018) ca 300 töökuulutust: puudu on 29 matemaatikaõpetajat, 30 logopeedi, 35 klassiõpetajat, 23 kehalise kasvatuse õpetajat, 31 inglise keele õpetajat ja 36 eripedagoogi, teistest spetsialistidest rääkimata. Me ei taha, et meie tublid ja häid tulemusi näidanud õpetajad töökohast ilma jäämise hirmus teistesse koolidesse laiali jookseksid, sest tööpuudust pole.
Kristi Aron
Abivallavanem
