Haljala valla "Aasta sportlane 2021" on selgunud.
Noortest võitsid Haljala Kooli õpilased JAKOB TOMING ja MIA-LARISSA LIIV, kes mõlemad suunavad oma jõupingutused ujumisse. 

Kõiki võitjaid ning nende tulemusi aastal 2021 näed Haljala valla sport Facebooki lehel, klikkides SIIA

26. septembril algas 18. Lääne-Virumaa koolide mälumäng. Osales 16 võistkonda 8st koolist. Põhikoolide arvestuses olid kolm tublimat Rakvere RG, Kadrina KK ja Haljala Kool.

Haljala Kooli esindasid Arnis Avar Sammalpärg, Karin Kivilo, Elli-Maria Kütt, Heleri Tamberg 8. klassist 

Turniiril on kokku 8 mängu. Järgmine kohtumine toimub 17. oktoobril.
Rohkem infot: http://web.rakgym.edu.ee/component/content/article?id=98

LÄÄNE-VIRU MAAKONNA ALGKLASSIDE KERGEJÕUSTIK

Koolide järjestus: Haljala Kool II koht
Pendelteatejooks.: Haljala Kool I koht

P (1.-3. klass)
60m, 400m
Mattias Liivamäe 9,49 I koht, 1.21 I koht
Pallivise
Mattias Toming 28.0 6. koht

P (4.-5. klass)
60m, 400m
Kristjan Anton 8,96 II koht, 1.15,13 III koht
Riiko Altmäe 9,37 6. koht
kaugus, 400m
Veiko Semjonov 3.87 IV koht, 1.13,11 II koht
Georg Nõlvak 4.02 III koht
pallivise
Robert Pullat 41,0 III koht
Hardo Sepp 39,5 5. koht

T (1.-3. klass)
60m, pallivise
Heleri Lillepuu 9,92 I koht, 20,0 5. koht
kaugus
Liisbet Laigu 3.00 5. koht
400m
Adeele Saamot 1.33, 85 6. koht

T (4.-5. klass)
kaugus
Anna Lotta Kütt 3.55 I koht
pallivise
Marleen Laigu 26.0 II koht

Lääne- Virumaa noorte 4 -võistlus
PU-14
Janar Ojasalu 2349p. II koht
Veiko Semjonov 1609p. 5. koht
Georg Nõlvak 1517p. 6. koht

Lääne – Virumaa noorte KV
PU – 14
Janar Ojasalu kõrgus 1.55 I koht, kaugus 4.79 I koht, odavise 28.38 I koht

Lääne – Virumaa 2018.a kergejõustikuhooaja lõppvõistlus heidetes
PU-14
Janar Ojasalu kuulitõuge 10.25 II koht, kettaheide 33.65 II koht, odavise 29.62 II koht

JUHENDAJAD: Meelis Kari ja Kersti Naarits

• Lääne-Virumaa koolide õpilaste 4-võistlus, poisid 2011
  🥇Andero Bergström I koht
  🥈Joosep Lipp II koht

•  TV10 Olümpiastarti Lääne-Virumaa IV etapp
  👉Poisid noorem vanusrühm:
  Andero Bergström kettaheide I koht, 1000m jooks III koht
  👉Tüdrukud noorem vanuserühm:
  Anette Heinmets pallivise II koht
  👉Poisid vanem vanuserühm:
  Henri Randoja 1000m jooks III

• Rakvere SK/Tarvas saavutas Eesti meistrivõistlustel U12 vanuseklassis 3.koha.
  Võistkonnas mängis ka Haljala kooli õpilane - Mattias Erik Aitman (5. klass)

• Eesti juunioride ja noorte meistrivõistlustel ujus meie 8. klassi õpilane Jakob Toming taaskord väga häid tulemusi. Poiste hulgas näitas Eesti noorte tipptasemel ujumiskiirust Jakob Toming, kes võitis nii 50 kui ka 100 meetri seliliujumise ja oli vabaujumises niisama pikkadel võistlusmaadel oma sooritusega mõlemal pronksivääriline. Loe täpsemalt Virumaa Teataja lehelt või Wiru Swim FB lehelt

Laupäeval, 11. mail 2019 astusid Kadrina ronimisseinal võistlustulle Eestis noored sportronijad, selgitamaks välja Eesti noortemeistrid tuleviku olümpiaalal sportronimises. Võistlused toimusid ühel kolmest ronimisalast, raskusronimises, kus ronitakse keerukaid ronimisradu ning võitja selgitatakse välja 10 ronimisraja koondtulemusel. Kadrina Huvikeskuse üha areneval ronimisseinal oli igale vanuseklassile ette valmistatud 10 eri raskusastmega ronimisrada. Üle 30 noore ronimissportlase oli võistlustel osalemas kõigist Eesti ronimiskeskustest, Võrust, Tartust, Lääne-Virumaalt ja Tallinnast.

Taaskord näitas oma võimu Haljala Kooli 9. klassis õppiv Ly Riks (Huviklubi Nelson) - neiu pani N16 klassis taskusse kuldmedali!

Sportronimine on Eestis üha suuremat populaarsust võitev spordiala, mille harrastajaskond on pidevalt suurenenud.

XV Võsu-Haljala sõpruskohtumine matemaatikas on selleks korraks läbi

Haljala kooli õpilaste tulemused

4.klass (3 osavõtjat)
1. Airis Aavoja
2. Sandra Karro

5. klass (9 osavõtjat)
1. Marleen Laigu
2. Riiko Altmäe
4. Heiko Einberg
5. Emma Antonis
Täname Mihkel Liiv, Arles Lõbu

6. klass (9 osavõtjat)
3. Minna Marie Kask
4. Robin Randoja
Täname Mihkel Ulst, Liisi Mülla, Mihkel Kalinkin

7. klass (5 osavõtjat)
1. Kert Roov
2. Jane Perve
3. Andro Martinson

8. klass
1. Arnis Avar Sammalpärg
2. Noel Lünekund
3. Risto Ridal

Täname meie kooli õpetajaid, kes koostasid ülesandeid: 4.kl õpetaja Õnnela, 5. ja 9.kl õpetaja  Merike, 7. ja 8.kl õpetaja Maret. Aga suurimad tänud muidugi Võsu Koolile õdusa ning muheda vastuvõtu eest! Kohtumiseni juba järgmisel matemaatikavõistlusel! 

Kuniks lund on (ja loodetavasti on seda mõnusalt kevadeni!) saame kiita ka meie suusatajaid. Lääne Virumaa Suusasarja etappidel osalevad ka mitu meie koolipere liiget.

1. etapp Kadrinas 

Augusti viimasel nädalal osalesid Marleen, Kärt, Heiko, Mihkel ja Minna Marie raadiomajas Miniturniiri salvestusel! Lastejaama mälumänguvõistluse 16. hooaeg algab septembris, esimesed neli saadet ongi meie omad. Peale saadete eetrisolekut on neid võimalik järelkuulata aadressil https://lastejaam.err.ee/saade/miniturniir/

Sorteerimiskampaanias #ärarääma osales 91 kooli üle Eesti, mille taga on 35 000 õpilast. Ühise pingutusena suunati projekti kaudu taaskasutusse 31 000 pandipakendit, millest kõikidest valmistatakse uued pudelid ja purgid. Meil on hea meel teatada, et projekti lõpptulemused on selgunud ja nähtavad siin.

Haljala Kool kogus eelmise õppeaasta jooksul kokku 430 taarapakendit, mis tähendab kokku 1.78 pudelit õpilase kohta. Kuna aga eelmine õppeaasta lõppes põhimõtteliselt juba märtsikuuga ning sellest õppeaastast pole koolimajas ka enam puhvetit, mis taarakaste toidaks, siis jäi sealtki meie number väiksemaks. Ega meie eesmärgiks olnudki ju taarat juurde tekitada, vaid olla kindel, et tekkiv pakend õigesse kohta rändaks. Või siis ei tekiks pakendivajadust üldse - janu kustutav jook on vesi ja selle tarbeks, oleme märganud, on paljudel ka oma taaskasutatav pudel kaasas!

Plastpudelid sorteeritakse Eesti Pandipakendi käitluskeskuses läbipaistvateks ja värvilisteks, eemaldatakse kork ja lendlev etikett. Seejärel pressitakse PET pudelitest kuubikud ja saadetakse Lätti, Leetu ning Hollandisse helvestamisele ja granuleerimisele. Pandipakend kogub aastas kokku ligikaudu 4400 tonni plasti, mis ümbertöödeldakse esmajärjekorras uueks samaks tooteks ehk pudeliks. Nimelt tehakse graanulitest uus plastpudeli toorik või sulatatakse sellest niit, millest saab valmistada spordisärke. Toorikust saab plastpudel, kui seda soojendada ja masina jõul, sarnaselt õhupallile, suureks puhuda.  Helvestest saab sünteetilist kiudu, millest omakorda toodetakse näiteks fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja vatiini. Selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid. Kui aga plastpudel loodusesse jätta laguneb see õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna pikeneb lagunemise aeg 500–1000 aastani, sest sealsed bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali polüetüleeni.

Plekkpurgid toodetakse terasest või alumiiniumist.1,5 miljonist tagastatud ja sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid, mis on uute toodete toormeks. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas ligi 105 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha kered 4130 autole. Siinse joogipakendite pandisüsteemi abil kokku kogutud materjali kvaliteet on niivõrd kõrge, et plekkpurk rändab tagasi joogisektorisse, madalama materjali kvaliteedi nõuetega sektoritesse seda naljalt ei saadeta. Kuigi siinsetest plekkpurkidest saaks valmistada ka ehitusdetaile, jalgrattaraame, lennuki osasid ja muid alumiiniumasju. 

Tähisega „D“ märgitakse ühekordse kasutusega klaaspudeleid, mis sorteeritakse Eesti Pandipakendis värvi järgi rohelisteks, pruunideks ja läbipaistvateks. Seejärel peenestatakse need klaasipuruks ja sulatatakse näiteks Järvakandi klaasitehases 1200 kraadi juures. Sulaklaasist vormitakse uued klaastooted, nagu klaaspudelid, supi- ja moosipurgid. Klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ilma, et see kaotaks puhtust ja kvaliteeti. Klaasi valmistamisele kulub palju mineraale, energiat ja vett, ent vana klaasi lisamine toorainesse alandab selle sulamistemperatuuri ja energiakulu. Taaskasutatav materjal võib klaasi sulatamisel moodustada kuni 90% toorainest, ent keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti.

Korduskasutatavad klaaspudelid tähistatakse pandimärgiga „K“ ja nagu nimetus ütleb, saab neid kasutada korduvalt. Klaaspudeli korduskasutus on keskkonnasõbralikum võrreldes sellega kui kasutada seda vaid üks kord. Sellised klaaspudelid saadetakse kauplusest joogivalmistaja tehasesse, kus need hoolikalt pestakse ja taastäidetakse.