Sorteerimiskampaanias #ärarääma osales 91 kooli üle Eesti, mille taga on 35 000 õpilast. Ühise pingutusena suunati projekti kaudu taaskasutusse 31 000 pandipakendit, millest kõikidest valmistatakse uued pudelid ja purgid. Meil on hea meel teatada, et projekti lõpptulemused on selgunud ja nähtavad siin.

Haljala Kool kogus eelmise õppeaasta jooksul kokku 430 taarapakendit, mis tähendab kokku 1.78 pudelit õpilase kohta. Kuna aga eelmine õppeaasta lõppes põhimõtteliselt juba märtsikuuga ning sellest õppeaastast pole koolimajas ka enam puhvetit, mis taarakaste toidaks, siis jäi sealtki meie number väiksemaks. Ega meie eesmärgiks olnudki ju taarat juurde tekitada, vaid olla kindel, et tekkiv pakend õigesse kohta rändaks. Või siis ei tekiks pakendivajadust üldse - janu kustutav jook on vesi ja selle tarbeks, oleme märganud, on paljudel ka oma taaskasutatav pudel kaasas!

Plastpudelid sorteeritakse Eesti Pandipakendi käitluskeskuses läbipaistvateks ja värvilisteks, eemaldatakse kork ja lendlev etikett. Seejärel pressitakse PET pudelitest kuubikud ja saadetakse Lätti, Leetu ning Hollandisse helvestamisele ja granuleerimisele. Pandipakend kogub aastas kokku ligikaudu 4400 tonni plasti, mis ümbertöödeldakse esmajärjekorras uueks samaks tooteks ehk pudeliks. Nimelt tehakse graanulitest uus plastpudeli toorik või sulatatakse sellest niit, millest saab valmistada spordisärke. Toorikust saab plastpudel, kui seda soojendada ja masina jõul, sarnaselt õhupallile, suureks puhuda.  Helvestest saab sünteetilist kiudu, millest omakorda toodetakse näiteks fliispusasid, tolmuimejakotte, nõudepesulappe, vaipu ja vatiini. Selleks, et valmistada üht jalgpallisärki või spordipükse, kulub seitse suurt plastpudelit. Kuuest kaheliitrisest plastpudelist saab taaskasutamise käigus toota pisut üle viie ruutmeetri polüestrit, millest tehakse näiteks kardinaid. Kui aga plastpudel loodusesse jätta laguneb see õhuga kokkupuutes 50–80 aastat. Maa sisse maetuna pikeneb lagunemise aeg 500–1000 aastani, sest sealsed bakterid ei tunnista toiduks plastpudeli põhimaterjali polüetüleeni.

Plekkpurgid toodetakse terasest või alumiiniumist.1,5 miljonist tagastatud ja sulatatud plekkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid, mis on uute toodete toormeks. Arvestades seda, et Eestis kogutakse aastas ligi 105 miljonit plekkpurki, saaks nendest teha kered 4130 autole. Siinse joogipakendite pandisüsteemi abil kokku kogutud materjali kvaliteet on niivõrd kõrge, et plekkpurk rändab tagasi joogisektorisse, madalama materjali kvaliteedi nõuetega sektoritesse seda naljalt ei saadeta. Kuigi siinsetest plekkpurkidest saaks valmistada ka ehitusdetaile, jalgrattaraame, lennuki osasid ja muid alumiiniumasju. 

Tähisega „D“ märgitakse ühekordse kasutusega klaaspudeleid, mis sorteeritakse Eesti Pandipakendis värvi järgi rohelisteks, pruunideks ja läbipaistvateks. Seejärel peenestatakse need klaasipuruks ja sulatatakse näiteks Järvakandi klaasitehases 1200 kraadi juures. Sulaklaasist vormitakse uued klaastooted, nagu klaaspudelid, supi- ja moosipurgid. Klaasi saab taaskasutada lõpmatuseni ilma, et see kaotaks puhtust ja kvaliteeti. Klaasi valmistamisele kulub palju mineraale, energiat ja vett, ent vana klaasi lisamine toorainesse alandab selle sulamistemperatuuri ja energiakulu. Taaskasutatav materjal võib klaasi sulatamisel moodustada kuni 90% toorainest, ent keskmine number jääb maailmas siiski 38 protsendi kanti.

Korduskasutatavad klaaspudelid tähistatakse pandimärgiga „K“ ja nagu nimetus ütleb, saab neid kasutada korduvalt. Klaaspudeli korduskasutus on keskkonnasõbralikum võrreldes sellega kui kasutada seda vaid üks kord. Sellised klaaspudelid saadetakse kauplusest joogivalmistaja tehasesse, kus need hoolikalt pestakse ja taastäidetakse.

3x3 tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste avaetapp toimus nädalavahetusel Viimsis. U13 arvestuses saavutasid Rakvere Spordikool/Tarvase meeskonnas mänginud Haljala Kooli noored Teiren Tõld ning Rasmus Randon Lille II koha!

Üleriigilise konkursi "Terves kehas terve vaim"
võidutööd: Liisbet Laigu, Kaspar Heinla
tänukiri: Mattias Erik Aitman

Järvamaa muuseumide eripreemia: Liisbet Laigu, Kaspar Heinla
Pedagoogika muuseumi tunnustus: Liisbet Laigu
MTÜ Eesti lugemisühingu tänukiri: Liisbet Laigu, Mattias Erik Aitman
Tänusõnad ka lastevanematele Eleri Aitmanile ja Mirjam Abelile, juhendaja Külli Heinla.

Mai lõpul toimus Eesti karikavõistluste finaaletapp jahikaares Männikul. Võistlusest võtsid osa ka Haljala lasketiiru laskurid, nende seas Haljala Kooli 9. klassi õpilane Robin Randoja.
Üldarvestuse võitis Ivar Vainola tabades 96 märki 100st🥇, millega kindlustas ka Eesti karikavõistluste üldvõidu🥇. Mehetegusid tegi Robin Randoja tabades 90 märki 100st. Võites juunioride arvestuse 🥇 ja üldarvestuse kolmas koht🥉, millega kindlustas ka Eesti karikavõistluste juunioride üldvõidu 🥇
Meeskondlikult saavutas MTÜ Jahilaskmine kolmanda koha kooseisus: Kalev Kikerpill, Ivar Vainola ja Robin Randoja 🥉

Info pärineb Haljala Jahilasketiir FB lehelt

Tarvase U14 tüdrukud on TU14 Teise Liiga meistrid, see tähendab edasipääsu ka Esiliigasse! Meeskonnas mängivad Haljala Kooli 8. klassi õpilased Janessa Valving, Jaanika Esto ja Aleksandra Torpan! 

Imaveres toimunud 11. väikeste kodu-uurijate tänupäeval said tänatud ja kiidukirja Kaspar Heinla, Henry Samolberg ja Aleksandra Torpan. Lisaks sai Aleksandra Järvamaa muuseumi auhinna töö teaduslikkuse eest ning eriauhinna oskuse eest vana tööriistaga töötamisel.

Juhendaja Külli Heinla.

Tehnoloogiavaldkonna ainete olümpiaadi piirkonnavoor toimus 17.03.2023, Haljala Kooli esindas 8. klassi õpilane Henri Randoja, kes saavutas kahe vooru kokkuvõttes 5. koha (voorus tuleb vastata teooriaküsimustele ning lahendada probleemülesanne koos praktilise teostusega.)

Juhendaja Tarmo Kärdi

Rakvere Spordikool/Tarvas U13 ja U14 poisid saavutasid korvpalliturniiril Tallinn Nord Cup esikoha! Haljala-kandi mehi esindasid võiduvõistkonnas Teiren Tõld, Andro Martinson, Rasmus Randon Lille